(paariskolonntantsud), selle eeskujuks võis olla Euroopa ballisaalide polonees pidulik rongkäik peo algul. Voor- ja sõõrtantsud on nn avatud vormiga, kus osavõtjate arv, sugu ja tantsuga liitumise hetk on vaba. Hästi on tuntud osavust nõudev ristpulkade tants, kus risti pandud kepikeste või õlekõrte vahel tantsiti eriliste, keerukalt järjestatud hüpetega. Seda tantsu võisid tantsida nii mehed kui naised. Uuem rahvatants 19. sajandi keskpaigast Eestis kodunema hakanud Euroopa rahvaste tantsuvara. Sageli nimetatakse neid tantse seltskonnatantsudeks. Uuemad rahvatantsud sündisid naaberrahvastelt õpitud paaristantsudest ning kontratantsudest (ingl k country dance külatants) ja kadrillidest. Mõned lihtsa ehituse ja hoogsa liikumisega paaristantsud nt polka, valss on tänapäeval üldtuntud. Segapaarides hakati tantsima alates 19.-20. sajandi vahetusest. Üks esimesi paaristantse Eestis oli valsi vanem kuju labajalavalss
Riimi, mille vähemalt üks osis on mitmesõnaline, nimetatakse liitriimiks (joosta : soost ta). ristriim vt riim. rõhk foneetiliselt esiletoodud silp sõnas või sõna lauses. Värsis määrab rõhk värsimõõdu ja rütmi. rõhuline värsisüsteem ka aktsentueeriv, tooniline värsisüsteem . Rõhuline värsisüsteem põhineb loomulike sõnarõhkude ühesugusel esinemisel värsis, arvestamata silpide arvu. Rõhuline värsisüsteem hakkas eesti luules kodunema 19 sajandi lõpus. Näiteks: Oh s´õbrad, ei l´ase ma ´öelda, et ´oleks nii h´aige m´a. Ja ´et ma t´erve ´oleks ma s´eda ei ´ütlegi k´a. (Juhan Liiv.) rõhulissilbiline värsisüsteem vt silbilisrõhuline värsisüsteem. rütm kõneüksuste korrapärane vaheldumine. Luule rütm põhineb silpide pikkuse ja arvu ning rõhutõusude ja -languste korrapärasel vaheldumisel. Proosa rütm on lähedane kõnekeele loomulikule rütmile. Proosateksti rütmi saab kujundada ka
jõudmist neile aladele. Näiteks leidus Rootsis veel 19. sajandil ruunikirjas kalendreid. rõhk foneetiliselt esiletoodud silp sõnas või sõna lauses. Värsis määrab rõhk värsimõõdu ja rütmi. rõhuline värsisüsteem ka aktsentueeriv, tooniline värsisüsteem . Rõhuline värsisüsteem põhineb loomulike sõnarõhkude ühesugusel esinemisel värsis, arvestamata silpide arvu. Rõhuline värsisüsteem hakkas eesti luules kodunema 19 sajandi lõpus. Näiteks: Oh s´õbrad, ei l´ase ma ´öelda, et ´oleks nii h´aige m´a. Ja ´et ma t´erve ´oleks ma s´eda ei ´ütlegi k´a. (Juhan Liiv.) rõhulissilbiline värsisüsteem vt silbilisrõhuline värsisüsteem. rütm kõneüksuste korrapärane vaheldumine. Luule rütm põhineb silpide pikkuse ja arvu ning rõhutõusude ja -languste korrapärasel vaheldumisel. Proosa rütm on lähedane kõnekeele loomulikule rütmile. Proosateksti rütmi
annaabi.ee 
