Jacob Grimm (1785-1863) Whilhelm Grimm (1786-1859) · Saksa folkloristid ja keeleteadlased, Göttingeni ja Berliini ülikooli professorid, Preisi Teaduste Akadeemia liikmed · Germaani filoloogia rajajad, uurisid saksa keelt, luulet, ajalugu ja rahvajutte · 1819-1837 ,,Saksa keele grammatika" (J. Grimm) · 1834 ,,Reinhart Fucks (J.Grimm) (ek ,,Reinuvader Rebane" sisaldas ka 6 eesti rebasejuttu) · 1812-1815 ,,Kinder- und Hausmärchen" (,,Laste- ja kodumuinasjutud) · 1838 ,,Das Deutsche Wörterbuch" (Saksa sõnaraamat, valmis 1961.a., 32 köidet) · Grimmide muinajuttude eesmärgiks oli autentsuse säititamine. W.G. töötles muinasjutte ainult kirjanduslikult.
ja kass, Madu ja siil, Karjane, kes muutus lambaks, Uue maailma suhkruroog ehk Suhkrutoos. Vennad Grimmid: Jakob Grimm(1785-1863), Wilhelm Grimm(1786-1859) Germaani filoloogia rajajad; saksa keele, luule, ajaloo ja rahvajuttude uurijad. Göttingeni ja Berliini ülikooli professorid, Preisi Teaduste akadeemia liikmed. 1838.a. alustasid saksa sõnaraamatu (,,Das Deutche Wörterbuch") koostamist, valmis 1961a. Looming: Laste- ja kodumuinasjutud( ,,Kinder-uud Hausmärchen") 1812-1815. Grimmide muinasjuttude eesmärgiks oli autentsuse säilitamne, W.Grimm töötles muinasjutte ainult kirjanduslikult ja J.Grimm lubas hiljem pedagoogilistel eesmärkidel pehmendada. Nad kirjutasid muinasjutte rahvasuust, säilitasid palju, kuid mutsid kirjanduslikumaks. Rahvasuust kirjutatuna tahtis rahvas õnneliku lõpuga jutte. Iga edasijutustaja on oma osa juurde pannud. Jutud on rahvale.
Lõpp enamasti õnnelik. Kunst-/autorimuinasjutt autori poolt kirjutatud, sageli allegoorilise v sümboolse sisuga. Muinasjutuautoreid võrdlevalt (Perrault, Grimmid, Andersen) Charles Perrault (sinihabe, saabastega kass, tuhkatriinu, eeslinahk, punamütsike, uinuv kaunitar). Muinasjutud räägitud õukonda sisenevatele neidudele. P muinasjuttudes ei eksisteeri kättemaksu. Lõpp tihti õnnetu. Grimmid (rapuntsel, uinuv kaunitar, lumivalguke, hans ja grete) 1812-1815 Laste- ja kodumuinasjutud. Muinasjutud rahvasuust maha kirjutatud, esitatud võimalikult audentselt. W töötles ainult kirjanduslikult, J lubas hiljem pedagoogilistel eesmärkidel pehmendada. Saksa folkloristid ja keeleteadlased. Hans Christian Andersen (väike merineitsi, metsluiged, inetu pardipoeg, vankumatu tinasõdur) tuntud kunstmuinasjuttude loojana. Tema muinasjutus esineb topeltadresseering. Kokku 156 muinasjuttu. Folkloorse lastelaulu tüüpe hälli, mängitus, mängu, karjase, ahhellaulud
Üks väheseid erandeid on selles suhtes ,,Ööhümnid", mille biograafiliseks aluseks sai poeedi mõrsja surm. Teoses ülistatakse ööd, mis on Novalisele vaimse maailma sümbol, mida ta vastandab reaalsele maailmale. Tema käsitutses on tegelikult reaalne hoopis hauatagune maailm. Vennad Grimmid 19. sajandi algul, mida nimetatakse ka muinasjutu kuldajaks, panid vennad Jakob Grimm (1785- 1863) ja Wilhem Grimm (1786-1859) aluse romantilise muinasjutu zanrile, avaldades oma ,,Laste- ja kodumuinasjutud". Need said kiiresti populaarseks ja levisid üle kogu Euroopa ja mujalgi. Grimmid rõhutasid küll muinasjuttude ehedust, kuid olid siiski lugusid ka töödelnud: lisanud õpetlikkust, kärpinud lopsakat rahvakeelt ja kohandanud muinasjutte tollaste lugejate maitsele. Bremeni linna moosekandid, hunt ja 7 kitsetalle, tuhkatriinu, lumivalgeke, vahva rätsep, jpm. Ernst Theodor Amadeus Hoffman (1776-1822)
muinasjutte nimetatakse kunstmuinasjuttudeks. (R. Krusten „Eesti lastekirjandus) Esimesed muinasjutukogud ilmusid Euroopas 17. sajandil, need ei olnud aga algselt lastele määratud. 1697. aastast pärineb Charles Perrault’ muinasjutukogu „Haneema muinasjutud“, mis sisaldab paljude hiljem tuntuks saanud muinasjuttude algvariante. Rahvusvaheliselt said tuntuks vendade Grimmide muinasjutud, eriti aastatel 1812-1815 ilmunud „Laste- ja kodumuinasjutud“. Rahvamuinasjuttude eeskujul tekkis omaette žanrina kunstmuinasjutt, mis mõnede uurijate arvates on lastekirjandusest alguse saanud ja siit levinud ka täiskasvanute kirjandusse. Kunstmuinasjuttude loojatena on üldtuntud H. C. Andersen, L. Carroll, J. W. Barrie, J. R. Kipling, A. A. Milne jt. 8. Eesti muinasjutud ja muinasjututöötlused Fr. R. Kreutzwaldil ilmus 1866. aastal Helsingis „Eestirahwa Ennemuistessed jutud“. Vihikutena oli Kreutzwald muinasjutte avaldanud juba varem
annaabi.ee 
