Näiteks 1938. aastal sai nendest, kes soovisid keskkoolis edasi õppida, selle võimaluse osaliseks vaid ca 60%. Keskkool oli maksuline. 1936. aastal muutus keskkoolide keelepoliitika: esimese võõrkeelena legaliseeritakse saksa keele asemel inglise keel. Kutseharidussüsteemi väljaarendamine jõuab märkimisväärsete tulemusteni alles iseseisvusaja lõpupoole. 1930. lõpuaastail oli Eesti Vabariigis nelja erinevat tüüpi kutsekoole: põllumajanduslikud, majanduslikud, tehnilised ja kodumajanduslikud. Kutsekoolides õppijad võisid olla väga erineva eelneva haridustasemega 4-aastasest algharidusest kuni 9-klassilise reaalkoolini, ka õppeaeg erines kutsekooliti 1st kuni 4 aastani. Tähtsaimad kutsekeskkoolid: Tartu Tööstuskool, Tartu Kommerts- ja Kaubanduskool, Tallinna Linna Naiskutsekool, Eesti Naisliidu Kodumajanduse Instituut, Tallinna Kodunduskeskkool, Tallinna Merekool. Rahvusliku kõrghariduse tähtsaimaks keskuseks oli Tartu ülikool, mis avas oma uksed iseseisva Eesti
Vana hariduskorraldus ei andnud selles valdkonnas eeskujusid, kõik tuli otsast alata. Arvestati majanduslikke ülesandeid ja võimalusi, aga ka välismaa vastavaid kogemusi. Kutsekoolide võrgu väljaarendamine hoogustus 1924. Aastast alates, kümme aastat hiljem oli Eestis juba 50 kutsekooli. 1937. a. kehtestati kutsehariduslike õppeasutuste seadus, mis viis needki koolid ühtluskooli süsteemi. Selle järgi jagunesid koolid nelja kategooriasse: põllumajanduslikud, majanduslikud, kodumajanduslikud ja tehnilised. Kehtestati kolmeastmeline süsteem: alam-, kesk- ja kõrgema astme koolid. Esimene kõige suurem rahvaülikool loodi Tallinnas 1917.a. sügisel, selle ülalpidajaks oli Tallinna Rahvaülikoolide Selts. Ülikooli juures tegutses kolledz, mille keskkooli osa vastas üldharidusliku kooli 7.-11. klassile. Haridusministeeriumis kinnitatud rahvaülikoolide põhikirja järgi pidi õppetöö kestma kaks aastat, 5 päeva (3-4 tundi) nädalas.
1922.a. võttis Haridusministeerium kutsehariduse organiseerimisega seotud küsimused päevakorda. Nõupidamiste tulemusena avaldati valitsuse otsus ,,Täienduskoolide esialgsed põhijooned". Peagi asuti täiendus- ja tööstuskoolide rajamisele. 1937.a. kehtestati kutsehariduslike õppeasutuste seadus, mis viis needki koolid ühtluskooli süsteemi. Selle järgi jagunesid koolid nelja kategooriasse: põllumajanduslikud, majanduslikud, kodumajanduslikud ja tehnilised. Kehtestati kolmeastmeline süsteem: alam-, kesk- ja kõrgema astme koolid. Õppetöö kestis ühest kuni nelja aastani. Täiskasvanud elanikkonna koolijärgse hariduse täiendamisel etendasid teatavat osa rahvaülikoolid. See liikumine sai alguse Taanist ja jõudis Soome kaudu Eestisse sajandivahetusel. Kõrgharidus. Iseseisva Eesti esimeseks kõrgema teadusliku hariduse andjaks ja teadusliku uurimistöö keskuseks kujunes Tartu Ülikool.
õpetama inglise keelt. 1937.a. täiendati keskkooliseadust ja legaliseeriti väljakujunenud süsteem- viieklassiline keskkool sai progümnaasiumi ning kolmeklassiline keskkool reaalkooli nimetuse. Kutseharidus: 1937.aasatal kehtestati kutsehariduslike õppeasutuste seadus, mis viis needkikoolid ühtluskooli süsteemi. Selle järgi jagunesid koolid nelja kategooriasse: põllumajanduslikud, majanduslikud, kodumajanduslikud ja tehnilised. Esimesed olid rajatud algkooli 4., teised algkooli 6.klassile, kolmandad reaalkoolile. Õppetöö kestis ühest kuni nelja aastani. Esimene kõige suurem rahvaülikool loodi Tallinnas 1917 a. sügisel. Rahvaülikoolide põhikijra järgi pidi õppetöö kestma kaks aastat, 5.päeva(3-4) tundi nädalas). Säärast eeskirja täielikult ellu ei rakendatud. Tartu Ülikool Eesti esimene kõrgema teadusliku hariduse andja. Alguses tötas ülikool
annaabi.ee 
