Erastvere Suureküla koolis on õppinud enamus Erastvere lapsi Erastvere külad olid siis lasterikkad ja ka eeskujuliku põlluharimise ning loomakasvatuse tõttu ka heal järjel Erastvere Suureküla kool ja seal kooliteed alustanud tulevased taluperemehed oskasid haridust väärtustada Paljud jätkasid õpinguid ülikoolis Lastele anti pärast nende Kanepi kihelkonnakoolist vabaks saamist edasi haridust kas Võru kreisikoolis või põllumajanduskoolides ja tüdrukutele kodumajanduskoolides, seda eriti Eesti Wabariigi ajal. 19 sajandi lõppu käis Erastvere vallakoolis keskmiselt 60-70 last Erastvere kooli viimane ruumikas koolimaja ehitati valla rahadega 1927.a. Koolimaja oli ehitatud 6-klassilise kooli jaoks See oli aeg, mil kool töötas veel Robert Oja käe all Tema järel sai koolijuhatajaks Aksel Pihlapuu Kooli sai mõnda aega olla ka 7-klassiline Direktoriks oli siis Lyvia Siska Kui ta Kanepisse lahkunud, tuli siis Kanepi koolist siia direktoriks Paul Edesi
Geograafilises mõttes juurdus kohvi joomine kõige varem põhjarannikul, kus see on otsene soome mõju. Sajandi algul võis Kuusalu peredes kohvipott terve päeva pliidiäärel olla, et igaüks, kel soovi oli, seda rüübata saaks. Paljudes LõunaEesti maaperedes pole kohvi tänase päevani väga levinud. Kohvi joomise harjumuse, aga ka heade kohvikommete juurutamisel, on suur osa naisseltsidel, perenaistekursustel ja ajakirjadel. Ärksamad perenaised, kes olid käinud kodumajanduskoolides, kursustel ja seltside üritustel, püüdsid ajaga kaasas käia ja ka oma kodudes "peenemaid kombeid", mille hulka kuulus kohvijoomine, juurutada. Võib tuua palju erinevaid näiteid, miks ja kuidas konkreetsetes peredes kohvi jooma hakati: kes harjus kohvi jooma sõjaväes teenides, kus hommikuti alati viljakohvi keedeti (20. aastail); kes tutvus kohvi ja kohvitantedega sõjavangis (I maailmasõda); kellel töötasid sugulased linnas või mõisas.
Geograafilises mõttes juurdus kohvi joomine kõige varem põhjarannikul, kus see on otsene soome mõju. Sajandi algul võis Kuusalu peredes kohvipott terve päeva pliidiäärel olla, et igaüks, kel soovi oli, seda rüübata saaks. Paljudes Lõuna-Eesti maaperedes pole kohvi tänase päevani väga levinud. Kohvi joomise harjumuse, aga ka heade kohvikommete juurutamisel, on suur osa naisseltsidel, perenaistekursustel ja ajakirjadel. Ärksamad perenaised, kes olid käinud kodumajanduskoolides, kursustel ja seltside üritustel, püüdsid ajaga kaasas käia ja ka oma kodudes "peenemaid kombeid", mille hulka kuulus kohvijoomine, juurutada. Võib tuua palju erinevaid näiteid, miks ja kuidas konkreetsetes peredes kohvi jooma hakati: kes harjus kohvi jooma sõjaväes teenides, kus hommikuti alati viljakohvi keedeti (20. aastail); kes tutvus kohvi ja kohvitantedega sõjavangis (I maailmasõda); kellel töötasid sugulased linnas või mõisas.
annaabi.ee 
