suurenes 1881.aastal asutasid Georg Waimann Rakveres ja Arnold Knüpffer Paides poeglaste progümnaasiumikursusega II järgu erakooli Püsivamaks kujunes Valgas 1882.aastani tegevust alustanud 4- klassiline progümnaasiumikursusega II järgu poeglastekool 1884. aastal avati kommertskallakuga paralleelklassi.1886.aastast alates oli kool 6-klassiline Tartus tegutsesid aastail 1859-1892 Marie Muyscheli I järgu tütarlastekool Põllumajandus-ja kodumajanduskoolid 1870.aastate algul üritasid Liivimaa Põllumajanduse ja Töönduse Edendamise Selts ning Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet asutada nn piimatalituskooli 1870.aastate II poolel kavatses C.R.Jakobson Soome eeskujul ja Pärnu Eesti Põllumeeste Seltsi heakskiitmisel asutada oma piimamajandusele orienteeritud Kurgja talus piimanduse näidiskooli 1873.aastal muudeti Tartu Veterinaariakool veterinaariainstituudiks Alghariduskoolid aastail 1905-1917
maitseainega. Toidulaud Hanila vallas (Rame küla, Virtsu alevik), Noarootsis (Nina küla, Riguldi), Risti vallas ja Vormsi saarel: Toidukorrad läbi aegade on olnud suhteliselt sarnased ja samuti ka toidud, väikesed erinevused ilmnevad tooraine osas (erinevad seeneliigid, erinevad kalad). Noarootsis ja Vormsil on tugev rannarootslaste mõju kogu kultuuris, seega ka toiduvalmistamisel. Väga palju on toidulauale mõju avaldanud läheduses olnud kodumajanduskoolid või korraldatud keedu- ja aianduskursused. Silk oli leiva ja kartuli kürval peamine toit. Suu oli vaja tahedaks teha. Peaaegu igal toidukorral olid need nn eelroana laual. Kui peres oli palju mehi, pidi igal toidukorral ikka liha mekk juures olema (see ei tähendanud sugugi mitte suuri koguseid). Liha kohta olnud ütlus- paksem viil meestele ja väike tüdruk saab kõige vähem. Rannikul olu enamlevinud lambaliha., sisemaal rohkem sealiha. Vasikat, veist söödi
President määras ametisse ka linnapead, maavanemad, TÜ rektori ning siseministeerium kinnitas ka vallavanemad. Eesti majandus ja kultuur 1920.-30.a Põllumajandus Peamine majandusharu (70% elanikest) Maareformiga (1919) riigistati mõisnike maad ja u 1000 mõisat Osa maast kingiti Vabadussõjast osavõtnuile Maa müük talunikele (u 55 tuh asundustalu, pangalaen 55 a) Riigimaal loodi riigimajandid, põllutöökoolid, vallakoolid, kodumajanduskoolid Tulemus: Eestist sai väiketalundite maa üle 100 tuh talundi Talumajapidamine Maad keskmiselt 10-20 ha Piimakari või, juust meiereides. Eesti Võieksport. Peekonsea kasvatus. Eesti Lihaeksport 1930aa Lina ja kartul müügiks Teravili, 1930.aa kaitsti siseturgu tollidega Põllutöö käsitsi, talgutega. Sulased, tüdrukud. Külvi-, niidu-, rehepeksumasinate ost. Esimesed traktorid, 1938 I kombain.
annaabi.ee 
