Kool 19.saj 19. sajandil loeti talurahvaseaduse järgi kõiki lapsi alatest kaheksandast eluaastast kuni leerieani kooliealisteks. Seal oli kaks kategooriat: Kodulapsed ja koolilapsed. Nemad pidid läbima kooliõppeprogrammi mis oli lugemine, katekismus ja kirikulaul. Külakoolis käivad lapsed olid kolmes rühmas: Tähtede õppijad, veerijad ning lugejad ja katekismuse õppijad. Külakoolis algas 1830aa. Üleminek kirjutamise ja rehkendamise õppimisele. Ka mitmehäälne koorilaul ja noodiõpetus. Hakati looma koolikoore. Esimene tütarlaste kool oli Vana-Vigalas 1841aa. Tüdrukutele õpetati lisaks ka käsitööd
Meesõpetajate kõrval hakkasid tööle ka naisõpetajad. Tehti algust laste ühistoitlustamisega. Õpetajate metoodilise töö parandamiseks hakkas Tallinna Pedagoogiline Ühing korraldama kubermangulinnas õppetööd kajastavaid näitusi. Koolidelt koguti omavalmistatud õppevahendeid, õpilaste töid, õpetajate kasutatud pedagoogilist kirjandust. Alanud maailmasõda viis koolidest meesõpetajad, suurenes naiste osakaal. 1915. Aastal kehtestati koolikroonikate kirjutamise nõue. Kodulapsed (8-9 a.), koolilapsed (10-13 a.) ja vahekoolilapsed (14-16 a.). Kodulapsed õppisid emade juhtimisel lugemist, vahekoolilapsed käisid ühe päeva kord või kaks kuus usuõpetust või kirikulaule kordamas, mõnel pool ka kooli koorilaulust osa võtmas. Kord aastas, kevadel, toimus igas vallakoolis nn. koolikatsumise päev. Kindlaksmääratud ajal pidid kõik kolm vanusegruppi koolimajja kokku tulema ja pastorile näitama, kuidas nende usulised teadmised on täienenud. Mõned pastorid
Paljud vanemad arvavad, et mängust tähtsam on lugemine-kirjutamine. Osa vanemaid küll teab, et mäng on tähtis, kuid ei hooma, et nemad peaksid olema need, kes lapsele rollimängu õpetavad. Lepitakse sellega, et laps tegutseb mänguasjaga. Aga see on esemeline tegevus jah, tal on mänguasi käes, aga ta ei võta rolli. Marika Viksi uuringud Põltsamaa 23aastaste laste vaimse arengu kohta andsid tulemuseks, et 43% lastest ei tunne esemete kasutusviise. Ja viletsamaks osutusid just kodulapsed. Sama asi kehtib mänguasjade kohta: lapsele ostetakse hunnikute viisi asju, kuid ta ei oska nendega midagi teha, sest talle pole õpetatud, kuidas nendega mängida. Mida tähtsat rollimäng õpetab? Ei olegi aspekti, mida rollimäng ei mõjutaks, aga on ka neid asju, mida ainult mäng võib õpetada. Esiteks: mäng on suhtlemise kool. Mängus õpib laps eakaaslastega suhtlema, aga tähtis on nüanss, et ta õpib suhtlema nagu täiskasvanu. Võttes rolli, on ta ju täiskasvanu: arst,
annaabi.ee 
