matku ühiselt. Matkade õhutajaks ja inspireerijaks oli Kristjan Raud. Ta oli Peterburis tutvunud vene demokraatliku maalikunstiga, mis teda kindlalt oli mõjutanud talurahva ainestiku juurde pöörduma. Tuli asuda materjali kogumisele, kuid matkadeta ei olnud see mõeldav. Neid matku võib vaadelda omalaadse, sajanduvahetuse ideedekompleksist märgistatud ,,kolooniana", osana tolleaegses kultuuris tegutsenud identiteediotsingute lainest, mis hõlmas peale teineteisega osalt kattuvate ,,kodukunsti" ja rahvusromantismi muudki. Neis otsingutes oli ,,kodu" üks võtmemõisteid. Töötamine väljaspool ateljeeseinu otse looduses, eriti ühismatkadel arendas Paul Raua loomingut tunduvalt. (Vaata ka LISA 3, 6 ja 7) Evangeelsed teemad Nii Paul kui ka Kristjan Rauda ühendas huvi evangeelsete teemade vastu. Viimaste lähendamine kaasaegsele vaatajale, milles neile eeskuju andvalt võis mõjuda mitte ainult
Matkade õhutajaks ja inspireerijaks oli Kristjan Raud. Ta oli Peterburis tutvunud vene demokraatliku maalikunstiga, mis teda kindlalt oli mõjutanud talurahva ainestiku juurde pöörduma. Tuli asuda materjali kogumisele, kuid matkadeta ei olnud see mõeldav. Neid matku võib vaadelda omalaadse, sajanduvahetuse ideedekompleksist märgistatud ,,kolooniana", osana tolleaegses kultuuris tegutsenud identiteediotsingute lainest, mis hõlmas peale teineteisega osalt kattuvate ,,kodukunsti" ja rahvusromantismi muudki. Neis otsingutes oli ,,kodu" üks võtmemõisteid. Töötamine väljaspool ateljeeseinu otse looduses, eriti ühismatkadel arendas Paul Raua loomingut tunduvalt. Evangeelsed teemad Nii Paul kui ka Kristjan Rauda ühendas huvi evangeelsete teemade vastu. Viimaste lähendamine kaasaegsele vaatajale, milles neile eeskuju andvalt võis mõjuda mitte ainult Eduard von Gebhardt, vaid usulise maali areng ja vaimne atmosfäär üldse, eeskätt Saksamaal.
teosoofilise romaaniga ,,Tarkadekivi" 1923, millele on järgnenud hiljem teosed ,,Marta ja Maria", ,,Taevasse kasvav kogudus" ja ,,Joovastus" (1930). Naiskirjanikud: Kultuurilooliste romaanide kirjutaja Gyrthe Lemche (5-köiteline romaanisari taani kaubandusringkondade elsut ,,Edward-kink". Südamlik jutustaja Ingeborg Maria Sick, naishinge avaja Karin Michaelis-Stangeland ja Marie Bergendahl. Ühe erineva rühma moodustavad kitsamalt kodumaa rahvaelu kujutavad, kodukunsti edutavad kirjanikud, nagu Knud Rasmussen, Jeppe Aakjaer- ,,Talupoja poeg", ,,Takurõivais rahvas", ,,Viha lapsed" jt ja tema Jyllandi-ainelised luuletused. Lisaks ka Jyllandi vaimuliku Jakob Knudsen'i (1858-1917) kodukohaga seotud looming ,,Vana pastor" 1899 jt. tema muudest töödest triloogia Käärimine, Selgumine (mõlemad 1902) ja Juurdunud (1911) ja kas hilisemat romaani ,,Hirm" 1912 ja ,,Julgus" 1914. Talupojaromaan on kirjaniku Thomas Olsen-
annaabi.ee 
