Õpilane on kohe uhke selle üle, et õpetaja peab teda võimeliseks teksti mõistma. Kui õpetaja sõnad on kiitvad ja tunnustavad, on õpilane motiveeritud ja avaldab ka hiljem kakskeelses õppetöös mõju. Õpilased üritavad õpetajat jäljendada ja neile endale märkamata tekib kakskeelne suhtlus. Oluline on, et õpilane saaks korraldustest aru ja oleks võimeline neid jälgima. Õpilasi peaks suunama esialgu neid sõnu mõistma, mis on ka tema kodukeeles üpris sarnased. See aitab neil märgata, et keeled on vahel üpris sarnased. Õpilasi võib panna lugema teksti, mis sisaldab palju rahvusvahelisi sõnu ja lasta tal proovida arvata, millest tekst räägib. Valikküsimused, millele tuleb vastata ,,jah" või ,,ei", samuti võib esitada küsimusi, millele vastamiseks peab õpilane käe tõstma. Kakskeelse õpetuse alguses on väga tähtis vähendada õpilaste kohmetust ja lasta neil jõuda
Piibli ja Hupeli keeletarvitust jätkasid Arvelius, Willmann, Holtz, Luce. Kirjutas peamiselt saksa k. tema teosed on tähtsad andmeallikad eesti rahvuskultuuri uurijatele. Hupel järgib piiblikeele traditsiooni. Friedrich Wilhelm von Willmann jätkas Hupeli ja piibli keelekasutust. Uus etapp eesti proosa arengus algas ~1775, mil ilmus mahukaid juturaamatuid. Autoritest tõuseb esile Willmann, kes raamatuga "Juttud ja teggud" tõi eesti talupojale kodukeeles kätte valiku rahvusvahelisi valme ja jutusüzeid, millest osa siirdus ka rahvajutuvarasse. Willmann lähtub Stenderist, kes omakorda toetus saksa autoreile. Willmanni raamatus on valmid-jutud, mida eestikeelses eessõnas on soovitatud talurahvale lõbuks ning õpetuseks. Ilukirjandusliku osa järel on mõistatused. Ei järgi täielikult vana kirjaviisi reegleid. Vead eituses, objekti käändes. Pole järjekinde ühildumises, astmevahelduses. Mõjutusi saanud Karja murrakult.
Keegi leedukas suure tõenäosusega. Kui tegemist läti keeles kirjutatud, siis lätlane jnejne. Seliseid väikseid riikide avaldusi saabkiväike grupp inimesi ainult läbi vaadata. Riik soovitab/nimetab sinna omapoolt inimesi/töölisi, keda sinna saadetakse tööle. XIV protokoll pole 3 liikmelisi kkohtunikke, võib ka 1 kohtuniku otsusega avaldus menetlusest välja jätta. See kohtunik ei saa olla sellest riigist, kelle vastu avaldus tehakse. Aga avaldus tuleb ikkagi oma kodukeeles (nt läti keeles), kohtunik olgu ta prantslane, eestlane või kes iganes. Kes selle avalduse kohtuniku jaoks ettevalmistab? Lätlane või keegi kes seda keelt valdab ja sinna esindama on saadetud. Seega kohtunik isegi ei saa seda originaal tektsi hinnata, läbivaadata. Peab usaldama ja lootma heale tahtele. Tavaline kamber koosneb 7st kohtunikust ja komitee 3st kohtunikust. Erandkorras võib ka kokku tulla
annaabi.ee 
