väikesed karjad Kiskjalised Tüvepikkus 80… Kõrvade otsas Jooksuaeg on Üksikeluviisiga, Valgejänes-kõige Eestis on lubatud Jälg on nagu Ilves 130 cm mustad tutid. veebruar-märts. suure tähtsam. jahti pidada. kodukassil, kuid Felis lynx Mass 12…25 Pojad sünnivad territooriumiga. Kõik imetajad suurem. (32) kg aprillis, mais. Aktiivne hämaras kuni metskitse ja öösiti. suuruseni, linnud.
Innaaeg: Aastaringselt Tiinuse kestus: 105120 päeva Poegade arv: 25 Eluviis: Perekondlik Toitumine: Antiloobid, sebrad jms Häälitsused: Möirgamine Eluiga: 15 aastat Metskass Ladina k. nimi: Felis silvestris Pikkus: 0,450,9 m Kaal: 3,518 kg Suguküpsus: 1022 kuuselt Innaaeg: Veebruaris märtsini Tiinuse kestus: 6369 päeva Poegade arv: 18 Eluviis: Erak, ööloom Toitumine: Pisiimetajad Häälitsused: Nagu kodukassil Eluiga: 12 aastat Otselot Ladina k. nimi: Felis pardalis Keha pikkus: 0,71 m Saba pikkus: 0,30,45 m Kaal: 1116 kg Suguküpsus: 68 kuuselt Innaaeg: 12 korda aastas Tiinuse kestus: 7080 päeva Poegade arv: 14 Eluviis: Erakuna või paarikaupa Toitumine: Pisiimetajad, linnud ja roomajad Eluiga: 17 aastat Pantrik Ladina k. nimi: Neofelis nebulosa Turja kõrgus: 0,40,6 m
kuivale ujuvad ja hukkuvad. Nüüd oletatakse, et vaalasid võib eksitada liivane või mudane rand, mis segab kajalokatsiooni kasutamist. LOOMADE KÄITUMIST MÕJUTAVAD TEGURID HAISTMINE · loomad suhtlevad omavahel eelkõige haistmismeele abil ·Lõhna ära tunda püüdes loom nuusutab ehk tõmbab õhu sõõrmete kaudu ninaõõnde, kus asub haistmisepiteel. ·Mida suurema pindalaga on haistmisepiteel, seda parem on looma haistmine. Inimesel on see vaid 4 cm² suurune, kodukassil 14 cm², koeral aga 150 cm² suurune. LOOMADE KÄITUMIST MÕJUTAVAD TEGURID LOOMADE KÄITUMIST MÕJUTAVAD TEGURID HAISTMINE · Paljudel imetajatel on täiendav haistmiselund, mida nimetatakse Jacobsoni elundiks. Tänu sellele saab näiteks täkk aru, et märal on alanud jooksuaeg. · Lõhnade abil teavitavad loomad teisi eelkõige enda sealolust (territoriaalne käitumine) LOOMADE KÄITUMIST MÕJUTAVAD TEGURID MUUD TEGURID · Nälg, janu
Suured kaslased on spetsialiseerunud saakloomadele, kes on neist endist suuremad ning nad on võimelised korjust lühikest maad ka lohistama, vedamaks seda ohutusse toitumispaika. Väiksemad kaslased otsivad närilisi ja linde, ja mõned neist, näiteks kalakass, kahlavad ojades, et krahmata sealt kalu. (Loomad, 2001) 2 Soolakass ( Leopardos geoffroyi) Soolakass on väike kaslane Lõuna-Ameerikast. Tema suurus on ligilähedane selline nagu kodukassil. Isased isendid on veidekene suuremad kui emased loomad. Neid on võimalik taltsutada ja seetõttu on neid kasutatud Safari kassi tõu aretamiseks. Soolakasside kasukavärvus varieerub hõbehallist kuni kollakas-pruunini. Karvkatet kaunistavad pruunid või mustad täpid, mis katavad kogu keha. Lisaks täppidele on kõikidel isenditel mõlemal põsel kolm triipu. Harvem esineb ka üleni musta karvkattega loomi. Põhjapool elutsevad isendid
annaabi.ee 
