2)Talupojad said vallasvara omamise ja pärandamise õiguse 1804 Eestimaa ja Liivimaa 1)Teokoormisi piirati 2)Piirati mõisnike karistamise õigust 3)Vallakohtute loomine 1816/19 - 1)Pärisorjuse kaotamine ( maa jääb mõisnikele) 2)Perekonnanimed 3)Osalised liikumisvabadused ( 1 kubermangu piires) 1849/56 - 1)Järk-järguline üleminek teorendilt raharendile 2).......................................................................... 1863 - 1)Kodukarja õiguse kaotamine 2)Passiseadus ( täielik liikumisvabadus) 1865 Vald vabanes mõisniku kontrolli alt 1868 Teoorjuse kaotamine 2. Millistes vormides toimus talurahva liikumine 1840. Aastatel? 1) usuvahetusliikumine 2)Väljarändamisliikumine 3. Talurahva koormised ... mõisale Teotöö, naturaalandamid, rahamaksud, raharent riigile Pearaha ja nekrutiandmine kirikule Kirikumaks
õigused, kuid oma suuremeelsuses annab ta viimasele aeg-ajalt mõne õiguseraasukese tagasi. · Tlp olukord jäi raskeks, kuid mõneks ajaks saadi rahu sõjategevusest ja katkutaudidest. 18. saj lõpuks oli rahvaarv kuni pool miljonit. Roseni deklaratsioon Browni määrused Tlp koormised normeerimata ...normeeriti Mõisnikel õigus tlp-de suhtes rakendada Normeeriti tlp-de karistusi kodukarja (ihunuhtlus) Tlp-l vara ei ole, omand on mõisnikul Tlp-l õigus vallasvarale Tlp on pärisori (sunnismaine) Pärisori, kuid võis peale maksude maksmist mõisnikule ülejäänud toodangust maha müüa Tlp-l minimaalne õigus mõisniku peale ...süvendati seda õigust kaevata Tlp olukord halvenes Positiivsemad Liivimaa jaoks! Katariina II ja asehalduskord (lk 142)
Hilary Karu 34 D 11 EESTI AJALUGU Asehalduskord 1783 1796 Katariina II + taotles vene impeeriumi piirialade eriõiguste kaotamist + 1764.aastal ringsõit Eestis Lasi ehitada kivisilla + 1765.aastal FBrowne positiivsed õigused Õigus vallasvarale Ülejäägi vaba turustamine Piirid mõiskoormistele Kodukarja piiramine Õigus mõisniku peale kaevata 1783.aastal asehalduskord + Tekkisid Viljandi ja Võru maakonnad Paldiski (1783), Viljandi ja Võru (1783) maakond + Linnaõigused said Võru ja Paldiski (kokku oli nüüd Eestis 12 linna) + Mõlema kubermangu etteotsa nimetati ühine asehaldur ja rüütelkonnad laiali + Linnades said kodanikuõigused majaomanikud
tuntuse omandas Liivimaa maanõuniku parun Otto Fabian Roseni seletuskiri 1739. aastast, mis on ajalukku läinud Roseni deklaratsiooni nime all, Roseni järgi: talupoeg on pärisori, keda võib pärandada, osta, müüa, vahetada maast lahus ta ise, maa ning vara kuuluvad mõisale maa kasutamise eest peab ta kandma mõisakoormist, mille suurus pole millegagi piiratud kohtuvõim talupoegade üle kuulub mõisale (rüütelkonnale) kodukarja õigusel ei ole piire Roseni deklaratsioon vastas kogu tollase mõisnikkonna suhtumisele talurahvasse ning seda asus toetama ka riigivõim, nõnda kaotas talurahvas Vene võimu alla sattudes kõik senised Rootsi aja lõpul saadud kergendused ning langes vähimagi õiguseta pärisorja seisundisse enam kui riigivõim ja seadus kaitses talupoegi mõisnike majanduslik huvi, piiramatu omavoli oleks viinud mitte ainult talu, vaid ka mõisa enda laostumiseni talupoegade pagemise tõttu 4
annaabi.ee 
