kultuspüha ja talvepoolitaja. Selleks päevaks pidi olema alles pool inimeste ja loomade toiduvarust. Nagu muudelgi talvistel tähtpäevadel peeti oluliseks päeva pikenemist kukesammu võrra. Tõnisepäeva ilm ennustas ette suveilmu ja viljakasvu. Tuntuim ütlus on: kui tõnisepäeval nii paljugi päikest paistab, et mees näeb hobuse selga hüpata, siis tuleb kena aeg. Pikki sajandeid ühendati tõnisepäeva koduhaldjale ohverdamise ja sigadeõnne tagamisega. Seejuures on omavahel põimunud pühast Antoniusest lähtuv pärimus ja koduhaldjas Tõnni kultusega seonduvad kombed. 20. sajandi alguses olid Lääne-Eestis säilinud Tõnni kuju, temaga seonduvad ohvrikombed ja uskumused. Lääne- ja Lõuna-Eestis, eriti Setumaal tähistati tõnisepäeva seapea ja kruubisupi söömise ja austavate, vargsi viidud ohvriandidega 20. sajandi lõpuni. Selle juures lausuti karja- ja viljaõnne tagamiseks tõnnipalve.
tähenduses: vana kultuspüha ja talvepoolitaja. Selleks päevaks pidi olema alles pool inimeste ja loomade toiduvarust. Nagu muudelgi talvistel tähtpäevadel peeti oluliseks päeva pikenemist kukesammu võrra. Tõnisepäeva ilm ennustas ette suveilmu ja viljakasvu. Tuntuim ütlus on: kui tõnisepäeval nii paljugi päikest paistab, et mees näeb hobuse selga hüpata, siis tuleb kena aeg. Pikki sajandeid ühendati tõnisepäeva koduhaldjale ohverdamise ja sigadeõnne tagamisega. Seejuures on omavahel põimunud pühast Antoniusest lähtuv pärimus ja koduhaldjas Tõnni kultusega seonduvad kombed. 20. sajandi alguses olid Lääne-Eestis säilinud Tõnni kuju, temaga seonduvad ohvrikombed ja uskumused. Lääne- ja Lõuna- Eestis, eriti Setumaal tähistati tõnisepäeva seapea ja kruubisupi söömise ja austavate, vargsi viidud ohvriandidega 20. sajandi lõpuni. Selle juures lausuti karja- ja viljaõnne tagamiseks tõnnipalve.
olendi isikupära. Hingeloomad, kuhu hing võib üle kanduda ja keda ei tohi tappa on näiteks ämblik. Üks eestlaste jumalatest on Taara(nime päritolu ei tea, võimalikult Skandinaaviast Thor). Rahvapärimuses on jälgi kahest haldjast või väiksemast jumalusest. Üks nendest on koduhaldjas Tõnn, keda on tuntud eelkõige Pärnus ja Viljandimaal. Selleks, et Tõnn armuline oleks, oli igas peres olemas Tõnni vakk(puidust karp), mis seisis aidas ja selle sisse pandi koduhaldjale süüa. Teine jumalus, keda tuntakse eeskätt Setumaal, on nimega Peko. Teda on peetud viljakusejumalaks ja Setumaal on teada ka isegi puidust valmistatud Peko kuju. Arvatakse, et muinasajal on tegemist olnud ka ohverdamisega, millel oli maagiline toiming, millega loodeti saada jumalatelt heatahtlikkust. Toimus kindlates kohtades. Ohvrikivid ja ohvriallikad, püha hiis. Ohevrdati enamasti toitu, hõbedat. Muinasajast on teada ka ennustamisest
annaabi.ee 
