Suurt tähelepanu pöörati surnute hingedele, sest nende heasoovlikus pidi tagama õnneliku elu. Setudel on praegu veel komme surnud hingedele katta laud. Eestimaal on paikkonniti uskumused erinevad sellepärast ei ole kujunenud ühtset usundit. Saarlastele on hingelähedane müüt Tarapitast kes lendas kaugetel aegadel kohale mandrilt. Setudel on eluta asjade kõrval kummardamise objektideks Peko, tuntud on erinevates eesti piirkondades metsa- , koduhaldjad, vetevanad jne. Muinasaja lõpu ühiskonnaelu kirjeldus 12 ja 13 saj. oli Eesti ühiskond enamvähen ühtne. Tähtsamaid küsimusi arutleti rahvakoosolekutel. (Teedeehitus ja maakaitse, põllu- ja karjamaade jaotamine.) Ühiskond oli varanduslikult kihistunud. Jõukamad olid külavanemad ja maavanemad. Elatusalad · Põllundus o Kasutati kolmevälja süsteemi o Veoloomadena kasutati härgasid(olid vastupidavd ja ei vajanud nii palju toitu)
· Ei tohi sorkida · Leeki ei panda puid juurde · Ei sülitata · Ei põletata varju · Puud panna ühtepidi (põleb kauem, ühtlasema leegiga) · Söögist anni andmine (mitte otse tulle) Esimese surnu majasse tekkimine - matmiskoht leealune (8000-4000 aastat tagasi) - olulisim - surnu toitmine Osad neist on koduhaldjad - valvamine (kui on toidetud) - varjamine (äikese eest) - säilimine (maja) - tule valvamine - tööde tegemine Suitsutatud rukis (haiguskindel, hinnas) Nastik - lehmad (toideti piimaga) Nirk (pruun) - Hobused [Vaata - Tänassilma lehmakari Viljandi mnt. ääres] Vana Jüri, Peko. Majavaim. Peko liisk (vereliisk). Vilistamine > tuul > äike Kõige patriarhaalsem on rändkarjakasvatajate ühiskond.
kogu nende tegevuse väärtusele, tuleb kindlasti vaadata krüptozooloogide täiendatud evolutsiooniteooriat. Krüptozooloogia leiab, et haldjas (homo fata) on koos teiste fantastiliste olenditega (paharetid, halflingid, hiiglased, ahvinimesed) inimesega (homo sapiens) täiesti võrdväärne kõrvalharu evolutsiooni sugupuul. Haldjad omakorda jagunevad sellisteks alamliikideks, nagu kõrghaldjad, mustad haldjad, nümfid (mis samastuvad eesti näkkidega), harilikud haldjad, piksid, koduhaldjad jne.(Levy 2001:152-153). 2.4. Näkkide tekkest 14 Tänapäeva eesti inimese kujutlus haldjast ehk kes haldjas on olnud ja kelleks ta on saanud Et näkkide ehk merineitside (ka nümfid), kes samuti liigituvad haldjate alla, tekkelood on mõnevõrra erinevad ülejäänud haldjate tekkelugudest ja tähtsad taoliste olendite loomislugude seisukohalt, vaatleme ka neid: Eisen eristab kolme lugu
annaabi.ee 
