pragmatica nime all. Ainult Institutsioonid, Codex ja järgnevad keiserlikud õigusaktid tundusid olevat mõjukad läänes varasel keskajal, kus osa Rooma õigusest edastati läbi Epitome Justinianuseni. Mitmed Digesti käsikirjad, mis olid säilinud Itaalias avastati 11. sajandi lõpus Põhja-Itaaliast. Kadunud Digeste on umbes 600 ja välja ilmunud 1076 alates Bologna õigusteaduse õpingute uuest liinist. Kaasaegsete Rooma uuringute lähtepunktiks on Justinianuse kodifitseerimiskava, mille peamine eesmärk Rooma õiguse uurijate poolt on taastada klassikalise perioodi õiguslikud tingimused, kust allikad pärinevad. Rooma õigus võib lugeda tagasi vaatama ka ajas umbes 450 eKr, kus põhiliseks oli XII tahvli seadused, mida loetakse Rooma õiguse alustalaks. Rahvas hakkas oma vabaduse tagatisena nõudma õiguslikku selgust ja turvalisust. Oli vaja avalikult väljakuulutatud ja igaühele kättesaadavaid seadusi, mille täitmine oleks kohustuslik
pragmatica nime all. Ainult Institutsioonid, Codex ja järgnevad keiserlikud õigusaktid tundusid olevat mõjukad läänes varasel keskajal, kus osa Rooma õigusest edastati läbi Epitome Justinianuseni. Mitmed Digesti käsikirjad, mis olid säilinud Itaalias avastati 11. sajandi lõpus Põhja-Itaaliast. Kadunud Digeste on umbes 600 ja välja ilmunud 1076 alates Bologna õigusteaduse õpingute uuest liinist.3 Kaasaegsete Rooma uuringute lähtepunktiks on Justinianuse kodifitseerimiskava, mille peamine eesmärk Rooma õiguse uurijate poolt on taastada klassikalise perioodi õiguslikud tingimused, kust allikad pärinevad. Rooma õigus võib lugeda tagasi vaatama ka ajas umbes 450 eKr, kus põhiliseks oli XII tahvli seadused, mida loetakse Rooma õiguse alustalaks.4 Rahvas hakkas oma vabaduse tagatisena nõudma õiguslikku selgust ja turvalisust. Oli vaja avalikult väljakuulutatud ja igaühele kättesaadavaid seadusi mille täitmine oleks kohustuslik
on selline tsiviilprotsessi jaotus kadunud ja on asemel on tulnud kohtuastmed I astme kohus ehk maakohus, II astme kohus ehk apellatsioonikohus ja kõrgeima astme kohus ehk kassatsioonikohus ehk Riigikohus. Gaiuse Institutsioonid omasid sedavõrd suurt tähtsust ja et olid kasutusel üldtunnustatud õpikuna ka veel 6 sajandil ja seetõttu said aluseks Justinianuse Institutsioonide koostamisel. Kaasaegsete Rooma uuringute lähtepunktiks ongi aga just Justinianuse kodifitseerimiskava, mille peamine eesmärk Rooma õiguse uurijate poolt on taastada klassikalise perioodi õiguslikud tingimused, kust allikad pärinevad.9 3. Corpus Iuris Civilis (Tsiviilõiguse kogumik) Corpus Iuris Civilis (CIC) koostati aastatel 528-534 Bütsantsi imperaatori Justinianuse korraldusel Tribonianuse juhitava komisjoni poolt, kuid see polnud kunagi kehtiv täielikult kogu Läänes. Tegemist on õigusajaloo ilmselt kõige tähelepanuväärsema kodifikatsiooniga,