Inglismaal ehk common law sünnimaal ei toimunud rooma õiguse retseptsiooni. 14. LOOMUÕIGUS JA AJALOOLINE KOOLKOND Loomuõigus ja ajalooline koolkond – 17.saj kontintaal-Euroopas. Esineb ajast ja ruumist sõltumatu õigus, mis rajaneb inimese loomusel. Selle on kujundanud üleüldise õigluse ja headuse idee ja see peab olema inimse loodud õiguskorra mastaabiks. just sellele doktriinile toetudes volitasid monarhid loomuõiguslasi tegelema kodifikatsioonidega. Preisimaal, prantsusmaal ja austrias sünnivadki suured kodifikatsioonid, mis on loomuõiguse ideedest kantud – Preis üldine maaõigus, prantsuse tsiviilseadustik ehk Code Civil. Õigusnorm hakkas omandama sotsiaalsele normile omaseid ja tradistioonilisist tunnuseid. Tegelikult on loomuõigusel erinevatel ajastutel palju erinevaid käsitlusi olnud: 1) Antiikaja loomuõigus – Loodussüteem oli esikohal. Levis muutumatuse idee – kõik tõde, õige ja
juriidiliste protseduuride ja pretsedentide kogumit. Kitsamalt kujutab üldise õiguse ja õiglase õiguse normide kogumit, mis on loodud kohtute õigust mõistva tegevuse käigus ja nende poolt rakendatavat tavaõigust. Loomuõiguse kontseptsiooni võidukäik 17. saj eksisteerib ajast ja ruumist sõltumatu õigus, mis rajaneb inimese loomusel kujundanud üleüldise õigluse ja headuse idee, peab olema inimese poolt loodud õiguskorra mastaabiks seetõttu tegelesid loomuteadlased kodifikatsioonidega. Õigusnormi heatasemeline üldistus on olnud mandrieuroopalikus õiguskultuuris kõrge õiguskultuuri. üheks tunnuseks. 1.4. Ajalooline koolkond Ajaloolise koolkonna ideed takistuseks suurtele kodifikatsioonidele aeg ei olnud küps kõikehõlmavateks seadusteks. Õigust ei tohiks kunstlikult luua, õigus peaks välja kasvama tavaõigusest. Piduriks kodifitseerimisele, kuid andis positiivse tõuke ajaloolise õigusega tegelemiseks.
Seaduse eesmärk normid, mis räägivad eesmärgist. See on sellise tähendusega, et sellele eesmärgile peab olema allutatud kogu regulatsioon tervikuna. · Organiseeritus tihedalt seotud iseseisvusega. Mida organiseeritum on üks või teine süsteem, seda raskem on seda süsteemi väljastpoolt mõjutada. · Eesti riik on jõuliselt otsustanud korrastada seda õigusnormide maailma. Tegeletakse generaalsete kodifikatsioonidega. Kõige kaugemale on jõutud keskkonnakaitsega. Kõige tagasihoidlikum on sotsiaalõigus (tohutult lai valdkond). · Õigusnorm on käitumiseeskiri, millest leiame abstraktse faktilise koosseisu ja õigusliku tagajärje. · Õigusnorm on käitumisetalon, mis toob kaasa õigusliku tagajärje. · Õigusnorm on käitumisreegel, mis on formuleeritud õiguslausena. · Õigusnorm on riigi poolt loodud ja lõppastmes tema poolt garanteeritud üldine ja kohustuslik