samas nakatunud inimest mitte kaitstes. Plasmodium ei suuda ise puriini sünteesida, kuid see on vajalik talle just nukleiinhapete sünteesi juures. Katseid tehti närilisi nakatava malaariatekitaja liigi P. Yoelii ja tema geneetiliselt muudetud liinide abil. Puriini ,,varastamiseks" ja ümbertöötlemiseks peremehe nukleiinhapetest on tal puriin nukleosiid fosforülaas (PNP) ja adenosiindeaminaas (ADA). Seda arvesse võttes loodi PNP- puudulik parasiidi liin, mille PNP-d kodeerivasse geeni insert sisse oli viidud. Need geneetiliselt muudetud parasiidid küll arenesid normaalselt kuid kasv oli võrreldes metsiktüübiga aeglasem. Kuid oluline on siinkohal see, et gametotsüüdid (seksuaalne faas) küll suutsid sääske tungida, kuid sealne areng oli blokeeritud. Enamgi veel, muidu surmav P. Yoelii mutantne vorm ei tapnud hiiri ning olid hiljem immuunsed ka metsiktüübi vastu. PNP on just vajalik haigustekitaja arenguks sääse
VIROLOOGIA Kõikide segmentide 5'- ja 3'-mittetransleeritavad regioonid on suhteliselt lühikesed: 5' NTR on 12 b (S1 segment) kuni 32 b (S4 segment) pikkune; 3' NTR on 32 b (L1 segment) kuni 83 b (M1 segment) pikkune. NTR regioonides paiknevad signaalid mRNA pakkimiseks ja replikatsiooniks ning ka aktiivseks translatsiooniks (osaliselt ulatuvad need signaalid ka kodeerivasse regiooni). Kõikide genoomsete segmentide terminaalsed järjestused on kogu perekonnas konserveerunud. Kõikide positiivsete ahelate 5'-terminaalne järjestus on 5'-GCUA, kõikide positiivsete ahelate 3'- terminaalne järjestus UCAUC-3'. Ehkki reoviiruste genoomi äärmised terminaalsed järjestused ei ole teineteise suhtes inverteeritud, moodustavad reoviiruse mRNAd (positiivsed ahelad) tänu 5'- ja 3'-otsade
primaatide liinides. Need erinevused on viinud 15-20% suurema inimgenoomini viimase 50 milj aasta jooksul primaatide evolutsioonis, 90% sellest on tänu uutele retrotransposoonide insertsioonidele. • • Retrotransponeerumise erinevad mõjud genoomi struktuurile, stabiilsusele, evolutsioonile (e.g. Alu-de eksoniseerumine) ja funktsioonile, geeni ekspressioonile jne. • Struktuur ja stabiilsus - võivad põhjustada mutageneesi inserteerudes kodeerivasse või regulatoorsesse piirkonda. Võivad tekitada ja parandada DNA kaheahelalisi katkeid. Põhjustada mikrosatelliitide tekkimist. Geenikonversiooni, moodustades homoloogse transponeeruva-elemendi koopia. Võivad põhjustada deletsioone insertseerudes. Tekitavad aktiivselt rekombinatsioone, mis on aluseks segmentaalsete duplikatsioonide ekspansioonile. Samuti transduktsioone. • Geeniekspressioon – võivad tekitada insertsiooniga alternatiivseid
annaabi.ee 
