ITU-T on välja töötanud rea soovitusi heli ja pildi (video) kodeerimiseks. Mõned neist: · MPEG1 Videosalvestus <2Mb/s · MPEG2 Videosalvestus ja ülekanne kuni 60 Mb/s · MPEG4 Videosalvestus ja ülekanne väikese bitikiirusega IKM Impulss-kood modulatsioon IKM töötati välja juba 1930-ndatel aastatel, kuid leidis laialdase kasutuse alles alates 1960-ndatest kuiintegraalskeemid transistorlülitustega said laialdaselt kättesaadavaks. IKM on standartne kodeerimisviis telefonivõrkudes. Genereeritav bitivoog 64 kb/s on oluliselt mõjutanud kommunikatsiooni- ja edastustehnika väljatöötamist. Heli on oma olemuselt analoogsignaal. Signaali digitaliseerimine viiakse läbi kolme järjestikuse tegevusena: · Diskreetimine · Kvantimine · Kodeerimine Piiratud ribalaiusega signaali diskreetimine peab toimuma sagedusega, mis on kaks korda suurem kõrgeimast ülekantavast sagedusest.
Seda uurivad M. Loog, T. Tender, A. Oja. Kasutatakse kvantitatiivset meetodit, kogutakse ainestik üksiksõnade kaupa, materjal anketeeritakse. Netisläng on seotud konkreetse suhtluskeskkonna ja seltskonnaga, nt MSN. Släng on eesmärgipärane mittenormatiivsus keeles. Släng on omane sots. rühmale, klassile, ühe ja sama eriala inimestele, sõpruskondadele omane mitteametlik kõnekeelne sõnavara. Släng on olemuselt kood, kodeerimisviis, abstraheerituna äärmuslik register ja stiil + sotsiolekt. 21. NETIKEEL – iga uue keelekasutamise mooduse või keskkonna puhul tekib vastav keelekuju, mis selle keskkonnaga kõige paremini sobib. Netikeele stiil kui suuline keelekasutus kirjalikul kujul, suulise ja kirjaliku keelekasutuse hübriid, nende süntees. 22. VÄLISEESTI KEELEKUJUD – Hennoste: väliseesti allkeeled on territoriaalsed dialektid (= iga
Andmebaas on jaotatud, ruuterid, mis on AS-s erilised. Need kasutavad sama ruutimisprotokolli, mis teisedki ruuterid samas AS-s, aga nad on ka vastutavad keskkonnale. Samuti määratakse andmete kodeerimisviis füüsilise signaaliga, veakontroll ja kaadrite liikumine võrgu seadmete vahel hajutatud. Iga nimeserver haldab internetis teatud piirkonda (domeeni). Miks seda ei tsentraliseerida? Et vähendada koormatust,
lõppjaamadele ka marsruuterid. Toimub adresseerimine erinevate võrkude vahel. Kasutatakse IP ja ICMP protokolle. Võrgupöörduskiht Seob endas OSI kanalikihi ja osaliselt ka füüsilise kihi. Toimub füüsiline adresseerimine ja füüsiliste parameetrite määramine. Füüsiline kiht Sellel tasemel toimub füüsiline andmeedastus. (Füüsilise kiht defineerib elektrilised või muud füüsilised parameetrid seadmetele ja transpordi keskkonnale. Samuti määratakse andmete kodeerimisviis füüsilise signaaliga, veakontroll ja kaadrite liikumine võrgu seadmete vahel määratud alal (segmendis). See standardiseerib kõiki võrgu aktiivseadmeid (võrgukaardid, modemid jne).) 7. ÜHENDUSELE-ORIENTEERITUD JA ÜHENDUSETA ANDMEEDASTUS ==> Ühendusele orienteeritud andmeedastusteenus: eesmärgiks on: andmete transportimine lõppsüsteemide vahel. ,,handshaking" valmistada ette andmete transportimiseks. TCP
Toimub adresseerimine erinevate võrkude vahel. Kasutatakse IP ja ICMP protokolle. Võrgupöörduskiht – Seob endas OSI kanalikihi ja osaliselt ka füüsilise kihi. Toimub füüsiline adresseerimine ja füüsiliste parameetrite määramine. Füüsiline kiht – Sellel tasemel toimub füüsiline andmeedastus. (Füüsilise kiht defineerib elektrilised või muud füüsilised parameetrid seadmetele ja transpordi keskkonnale. Samuti määratakse andmete kodeerimisviis füüsilise signaaliga, veakontroll ja kaadrite liikumine võrgu seadmete vahel määratud alal (segmendis). See standardiseerib kõiki võrgu aktiivseadmeid (võrgukaardid, modemid jne).) 7. ÜHENDUSELE-ORIENTEERITUD JA ÜHENDUSETA ANDMEEDASTUS ==> Ühendusele orienteeritud andmeedastusteenus: eesmärgiks on: andmete transportimine lõppsüsteemide vahel. „handshaking“ valmistada ette andmete transportimiseks. TCP (transmission control protocol) see on usaldusväärne,
Cycling Redundancy Check - ehk mingi algoritmi järgi arvutatakse kontrollsumma, mis lisatakse kaadrile(?) juurde ja vastuvõtjas kontrollitakse. Füüsiline kiht Sellel tasemel toimub füüsiline andmeedastus. Bittide edastamine, data rate, sünkroniseerimine, defineerib elektrilised vm füüsilised parameetrid seadmetele ja keskkonnale. Määratakse andmete kodeerimisviis signaaliga, veakontroll ja kaadrite liikumine võrgu seadmete vahel määratud alal. See standardiseerib kõik võrgu aktiivseadmed (võrgukaardid, modemid). 7. Ühendusele-orienteeritud ja ühenduseta andmeedastus Ühendusele orienteeritud (TCP protokoll): ● Eesmärk on andmete transportimine lõppsüsteemide vahel ● “Handshaking” - valmistuda andmeedastuseks ette ehk saadetakse nö tervituspakette
annaabi.ee 
