Esimesed uurimisküsimused on avatud ja võimaldavad algatada uurimisprotsessi Uurimisprotsess on paindlik – uurija lubab andmetel end “viia” S.t jooksvalt võib muutuda uurimisplaan, tekkida vajadus koguda lisaandmed, muuta valimit jne. Mõisted ja kodeerimine Andmeid kodeeritakse mõistetesse Andmetest eristatakse oluline, mis kutsub esile analüüsija tundlikkust, ja grupeeritakse teatud mõistetesse Need on kesksed ideed, mille alusel moodustatakse uurimisküsimused Kodeerimisprotsess Kodeerimine on induktiiv-deduktiivne protsess: kodeerija liigub andmestiku ja kategooriate/kodeerimisperede vahel, loob uusi kategooriaid ja testib olemasolevaid Kodeerimine on mitmetasandiline protsess: Avatud kodeerimine (open coding) Andmete lõikamine, kontrollimine, võrdlemine, mõistmine ja kategoriseerimine Teksti interpreteerimise esimene samm Eesmärgiks on luua mõisted, mis ilmnevad andmetest ja uurija teadmisest kontekstist
· Uurimisprotsess on paindlik uurija lubab andmetel end "viia". · S.t võib jooksvalt muuta uurimisplaan, koguda lisaandmed, muuta valimi jne. Mõisted ja kodeerimine · Andmeid kodeeritakse mõistetesse nii vaatluspäevik, intervjuu jne. · Andmetest eristatakse oluline, mis kutsub esile analüüsija tundlikkust, ja grupeeritakse teatud mõistetesse. Mis on see, millele reageeritakse. · Need on kesksed ideed, mille alusel moodustatakse uurimisküsimused. Kodeerimisprotsess · Induktiiv-deduktiivne protsess: analüütik liigub andmestiku ja kodeerimisperede vahel, loob uusi kategooriaid ja testib olemasolevaid. · Aeganõudev ja mitmetasandiline protsess, oluline kodeerimise käigus memosid, mõtteid üles kirjutada, lisaks paralleelselt kirjanduse lugemine, võrdlemine memodes fikseeritud ideedega: - Avatud kodeerimine, märksõnad - Andmete lõikamine, kontrollimine, võrdlemine, mõistmine ja kategoriseerimine
Ka keele tekkimise või muutumise peale mõeldes – kõigepealt ikka kohtume senitundmatu liblikaliigiga ja alles seejärel mõtleme talle nime välja, või kõigepealt leiutame jalgratta ja alles seejärel moodustame selle tähistamiseks liitsõna. Mitte vastupidi. Kuna võimalikke mõtteid on oluliselt rohkem kui väljaütlemis- kõlbulikke (sh realistliku pikkusega) häälikukombinatsioone, ei saa sõnad ja mõtted kuidagi omavahel otseses vastavuses olla. Nagu igasugune kodeerimisprotsess (vt nt Shannon 2001), viskab ka mõtete sõnade abil kodeerimine vältimatult ja pöördumatult infot ära, ehk kõneleja suhtlustaotlus saab kuulajani jõuda vaid osaliselt. Sõnadest tähenduste järeldamine on vältimatult alaspetsifitseeritud ülesanne, mida kinnitavad ka empiirilised katsed esimese keele omandamisest: lapsed omandavad kergesti mõistete nimetusi ja ei omanda üldse sõnade tähendusi (Ramscar et al. 2010). 6.5 Tähenduse olemus
annaabi.ee 
