6 Kuidas töötab tv pult? Saadetavaid infopuna kiirgustega pikkusega 0,75- 1,4 mikroon. See värvus on inimesele nähtamatu, aga levitatav puldi süsteemiga. Suures osas PDU puldis kasutatakse spetsiaalset mikroskeemi. Praegu on televiisoril vähe nuppe, kuid puldi peal on palju. Pultide jaoks mitme funktsioonideks peab olema raskem süsteem. See süsteem on sagedusmanipulatsiooniga käske signaali vedaja ja kodeerija. Praegu selle jaoks kasutatakse digitaalset töötlemist saatja mikroskeem moduleerib ja kodeerib signaale ja saaja (TV) dekoteerib ja demoduleerib selle signaali. Peale saadetud demodulatsiooni kasutatakse sageduse filtrit, et jagada signaale. Oote reziimis kõik skaneerimis liinid, kuna inimene vajutab nuppu. Pärast seda aktiveerib kõik protsessid ja süsteem genereerib väljund signaali. Meetod: (üks nupp ja üks liin) tavaliselt ei kasutata kuna tänapäevased puldid kasutavad
kontaktandmed tänud juba ette või lõpus · Lihtsamad küsimused, avaküsimused · Keerulisemad küsimused, põhiküsimused · Sotsiaal-demograafiline osa · Lõpuosa, tänusõnad Avatud küsimused vastaja vastab oma sõnadega 1. Hea intervjuudes 2. Ei ole head sellistes uuringutes, kus vastaja peab ise kirjutama vastused kuhugi üles 3. Raske arvutiga töödelda 4. Kodeerija subjektiivsus Suletud küsimused vastajale on antud ette vastusevariandid 1. Aitavad kokku hoida aega 2. Lihtsam analüüsida 3. Peab olema kindel, et kõik võimalikud vastusevariandid on esitatud 4. Tõlgenduserinevused vastamisel eri gruppide vahel 2. Nominaalskaala ehk nimeskaala 1. Esitab või võimaldab esitada vastuse nimetuse või kirjeldusena. Näiteks vastaja rahvus, lemmikvärv, perekonnaseis 3
vahelise kommunikatsiooni jaoks kasutama: info allikas saatja kanal vastuvõtja info saaja ( Skeem: Shannon ja Weaveri 1949) Osgood lisas sellele skeemile kodeerimise ehk teate tõlkimise mingisse kindlasse märkide süsteemi, teate lähetamise väliskeskkonda ja teabe vastuvõtmise ja dekodeerimise ehk lahtimõtestamise adressaadi poolt. Osgood & Schrammi tsirkulaarne mudel Dekodeerija/intepreteerija/kodeerija sõnum Dekodeerija/intepreteerija/kodeerija sõnum Suhtlemisprotsessis osalejad: · Kommunikaator- info andja. · Retsipient- info saaja. · Kommunikant- mõlemas rollis ehk nii info andja kui saaja. Märk- tähenduslikku sisu omav: 1) sõnaline väljendusvahend 2) mittesõnaline vahend 3) kindla tähendusega toiming 4) materiaalne ese 5) aeg, koht Suhtlemine on märgiline käitumine ehk märke kasutav, vahendav ja tõlgendav tegevus.
kontaktandmed tänud juba ette või lõpus · Lihtsamad küsimused, avaküsimused · Keerulisemad küsimused, põhiküsimused · Sotsiaal-demograafiline osa (sugu, vanus) · Lõpuosa, tänusõnad Avatud küsimused vastaja vastab oma sõnadega · Hea intervjuudes · Ei ole head sellistes uuringutes, kus vastaja peab ise kirjutama vastused kuhugi üles · Raske arvutiga töödelda · Kodeerija subjektiivsus Suletud küsimused vastajale on antud ette vastusevariandid · Aitavad kokku hoida aega · Lihtsam analüüsida · Peab olema kindel, et kõik võimalikud vastusevariandid on esitatud · Tõlgenduserinevused vastamisel eri gruppide vahel Hea küsimus on · Võimalikult lühike · Viisakalt sõnastatud · Lihtsa grammatikaga · Sisaldab infot ühe teema kohta · Sama tähendusega kõigi jaoks
Uurimisprotsess on paindlik – uurija lubab andmetel end “viia” S.t jooksvalt võib muutuda uurimisplaan, tekkida vajadus koguda lisaandmed, muuta valimit jne. Mõisted ja kodeerimine Andmeid kodeeritakse mõistetesse Andmetest eristatakse oluline, mis kutsub esile analüüsija tundlikkust, ja grupeeritakse teatud mõistetesse Need on kesksed ideed, mille alusel moodustatakse uurimisküsimused Kodeerimisprotsess Kodeerimine on induktiiv-deduktiivne protsess: kodeerija liigub andmestiku ja kategooriate/kodeerimisperede vahel, loob uusi kategooriaid ja testib olemasolevaid Kodeerimine on mitmetasandiline protsess: Avatud kodeerimine (open coding) Andmete lõikamine, kontrollimine, võrdlemine, mõistmine ja kategoriseerimine Teksti interpreteerimise esimene samm Eesmärgiks on luua mõisted, mis ilmnevad andmetest ja uurija teadmisest kontekstist Uurija otsib vastuseid küsimustele: Mida teksti lõik – analüüsi ühik – ütleb
Lihtne abstraktne arvuti, mida kasutatakse arvutatavuse ja selle piiride uurimiseks. Kuna masina seisundite ja lindil olevate tähiste arv on lõplik, siis on ka tabel lõpliku suurusega ja seda saab hoida lindil. LAMBDA ARVUTUS 1936: Churchi tees universaalsus, mittelahenduvus Lambda-arvutus (-arvutus) on formaalne arvutuste esitusviis. Seda kasutatakse matemaatilises loogikas ja funktsionaalprogrammeerimises. CLAUDE SHANNON Oli ameerika matemaatik, elektroonik ja kodeerija, keda tuntakse kui informatsiooniteooria isa. MIT, 1938, Shannon'i magistritöö sidus: Boole algebra , Elektrilülitid ja -skeemid, Bitid ja info kodeerimine, Info otsimise algoritmid, tema töö näitas, et elektroonikaseadmed suudavad kahendmuutujate abiga sooritada mistahes loogika- või arvulise tehte. ZUSE ARVUTID KONRAD ZUSE Programmeeritavate arvutite pioneer saksamaalt 1936-38: Z1: puhtmehaaniline 1938: Z2: rehkendus releedega
RRR – valmistaja riigi tunnus. Riikide tunnuseid jagab ja registrit peab EAN International. Eesti kood on 474. VVVV – ettevõtte tunnus. Ettevõtetele jagab koode ja peab registrit rahvuslik organisatsioon. TTTTT – toote tunnus. Toodete tunnuseid määrab iga kodeerija ettevõte ise. Soovitusi tootekoo- dide kasutamise osas jagab ettevõtetele EAN rahvuslik organisatsioon. Üldjuhul vajab iga ülejää- nutest erinev tooteartikkel erinevat EAN koodi. C – on kontrollnumber, mis arvutatakse kindla algoritmi alusel eelnevatest numbritest.
annaabi.ee 
