allikajärvest ja suubub Pärnu lahte Abiootilised tegurid · Valgus ulatub 1-2 m sügavusele. · Hapniku on vees keskmiselt 10,4mg/l(105%), kõige väiksem on seirekohtades. · Öise eluviisiga võldas vajab eluks kruusast-kivist põhja ja jahedat hapnikurikast vett, samuti ka jõeforell. · Jõgi-kõõlusleht vajab palju valgust, veepinnale tõusev püstine kolmekandiline lihtne või veidi harunev õisikuraag · Lehed asetsevad veepiirist allpool kodarikus veidi ülestikku, alumiste lehtede kaenlast väljuvad pikad paeljad võsundid. · Happelisus kõigub vahemikus 8,1-8,4ph olenevalt seirekohast. Ehk siis see on üsna aluseline keskkond. Mis ongi sobilik jõekala liikidele. · Kitsa ökoaplituudiga kala on jõeforell, Elupaigana eelistab jõeforell rohkem mudapõhja, · Kudemiseks vajab ta aga kruusa ja kividega kaetud põhja, samuti on talle oluline varjepaikade olemasolu vettekukkunud puutüvede ja kaldauurete näol.
Vitamiinidest K,C ja B-rühma ja karotiini Aedsalat on fooliumhappe ja veerohke, kuid kalorivaene taim. Rohelehelised sisaldavad punastest lehtedest rohkem vitamiine ja min.aineid. Lehtsalat moodustab pikkade ja laiade lehtedega hõreda kodariku, olenevalt sordist lehed lamedad või kurrrulised, rohelised või punased või ainult tipust punased. Mõni sort pähklimaitseline Peasalat moodustab tiheda kodariku, nn. pea. Lehed lamedad või kurrulised, värvuselt rohelised või punased, kodarikus sees lehed heledamad. Meeldiva maheda maitsega jääsalat mahlaste roheliste lehtedega, tihedaid kodarikke moodustav peasalat. sisemised lehed helekollased kuni valged, nime saanud transportimisest( kaeti jääga). maitsev ja kiudaineterikas, värvilt ja toiteväärtuselt alla teistele Rooma salat- aedsalati teisend. lehed pikad, tumerohelised ja moodustavad pikliku kodariku. Lehe keskrood eriti mahlane, maitsev ja kiudaineterohke, sisemised lehed mahlasemad. Kõige külmaõrnem salatitest
mis tähendas veenihaigusi (antiikautorite järgi kasutati selle taime juuri veenihaiguste raviks). Acaule tähendab varretu. Sugukond korvõielised. Kasvukoht: varretu ohakas on lubjalembene mitmeaastane liik, mis kasvab looaladel. Taimed on peaaegu varretud või 1-4 cm pikkuse varrega, lehed kodarikuna, sopilis- sulgjagused, kuni 5 mm pikkuste asteldega, korvõisikud on istuvalt juurmiste lehtede kodarikus, tavaliselt üksikult. Õied punased, õitseb juuni lõpust septembrini, viljad valmivad alates juulist ja seemniseid levitavad sipelgad. Kasutamine: ohakaid peetakse headeks meetaimedeks, sobib ka dekoratiivtaimena kiviktaimlasse ja kivistesse aedadesse. VARVASTARN Nime Carex ornithopoda tõlkimisel saame: carex tarn, kõrkjas; ornithopoda linnujalg, taime pähikute asetus meenutab kujult linnujalga. Sugukond lõikheinalised
annaabi.ee 
