kaitseehitisi. Versaille' süsteemi tingimuste tõttu kannatas ka Austria. Austria Ungari kaksikmonarhia lagunes ning tekkis väike Austria vabariik, mille ühinemine Saksamaaga keelati ära 1919. aastal Saint Germani rahuga. Ungariga slmiti 1919 juunis Trianoni rahuleping - ligati ära etniliste ungarlastega asustatud alad. Territoorium vähenes 3,5 korda. Elanikkond vähenes 21 miljonilt 8 miljonile. 3,2 etnilist ungarlast sattusid teiste riikide kodanlaseks. Ungarile laskusid samuti reparatsioonid ja sõjaveälised piirangud. Võib öelda, et Versaille' süsteem oli ka uue korra tekkimine Euroopas. Lootuses, et maailm on sõjast prii, kirjutati 1920. aastal alla Briand Kellogi paktile, millega liitunud riigid nõustusid loobuma sõjast, kui poliitikavahendist, kinni pidada Rahvasteliidu otsustest ning rahvusvahelistest õigustest. Kokkuvõtteks võib siiski öelda, et Versaille' süsteem oli minu arvates pigem
Rääkimaks lähemalt sellest, kuidas proletaarlane nagu ka Marx neid nimetas muutub ja jääb kapitalismi ajahammasrataste vahele ning ei pääse sealt kunagi. Tänapäeva orja, ehk täpsemas käsitluses proletaarlase loovus ja eneseareng takerdub veelgi ega näe võimalust taaskord tõusta. Mida autor järgnevalt oma väitega kinnitab, et kui enne kapitalismi tulekut pärisori tõusis kommuuni liikmeks pärisorjuse olukorrast samuti nagu väikekodanlane tõusis kodanlaseks feodalistlikku absolutismi ikke all. Siis tänapäeva tööline seevastu ei tõuse koos tööstuse arenemisega, vaid ta langeb järjest sügavamale allapoole oma klassi elutingimusi. Peale selle ei saa proletaarlane kunagi midagi omada, sest kõik mida on võimalik omada, omab just ja ainult kapitalist, ehk kodanlane. Toomaks veelgi vastuseid küsimusele, kas kapitalism on tõesti nii inimvaenulik. Siis järgnevalt käsitlengi täpsemalt väidet, et nii proletaar kui ka kodanlane on mõlemad
Kole kodanlus ja saksa ühiskond. Stepihunti rusus suuresti ka tolle aja mõttelagedus, lihtne elu, soovimatus asjadesse süveneda. Kodanlus tantsis pidudel fokstrotti, poonis kodus põrandaid ja poleeris riiulil istuvat totaka enesekindlusega vastu vaatavat Goethe portreed. See, kuidas Harry arvates surematut ja ainuõiget kultuuri ja kunsti rüvetati, oli tema jaoks pühaduseteotus, inimeste taandareng (Marxi mõjud). Inimese multipolaarsus. Inimene ei jagune mitte kodanlaseks ja Stepihundiks, vaid mitmeks tuhandeks erinevaks tahuks. Nende tahkude vahel rahu leidmine niigi multikultuurses ja tolle aja plahvatavas ühiskonnas tekitab isiksusehäireid ja kriise. Paralleelid Raamatus on palju paralleele XX sajandi suuremate vooludega ning allusioone tuntud teostele ja ideoloogiatele viidates. Enim on sees psühhoanalüüsi teema, samas ka kõikide ideede paljususes elava inimese piin, rebitus erinevateks tükkideks.
annaabi.ee 
