Suurimad linnad tekkisid tähtsate kaubateede sõlmpunktidesse. Tähtsad kaubalinnad olid Veneetsia ja Genua. Linnastatuimad piirkonnad olid Põhja-Itaalia(Lombardia ja Toscana maakond) ja Madalmaad(Holland ja Belgia). Kaubandus nõudis metallraha kasutamist ning oli vaja inimesi kes teevad vahet müntidel ja nende väärtustel. Samuti oli vaja laevu varustada, kuid üks kaupmees ei suutnud suurt laeva varustada, siis tehti kaubaretki koos. Hiljem spetsialiseerusid mitmed rikkad kodankud raha laenamisele ja vahetamisele. Rahalaenamise ettevõtetest kujunesid pangad. Linnade omavahelise kaubanduse hõlbustamiseks tekkisid kaupmeeste ühendused. Peamiseks kaubavahendajaks sai 12.sajandil tekkinud Hansa Liit, mis 14. sajandil muutus kaubalinnade liiduks ja mille tähtsaimaks keskuseks sai Lübeck. Hansa Liitu kuulusid paljud Lääne- ja Põhja-Euroopa linnad ning Venemaal Novgorod. Eesti linnadest kuulusid Hansa Liitu Pärnu, Viljandi, Tartu ja Tallinn
Väed. Saksa kaubalinnad tunnistasid valitseja ülemvõimu, kuid toimetasid siseasju iseseisvalt. 20.Kaugkaubanduse, rahamajanduse ja panganduse seos §22Kaubandus nõudis metallraha kasutamist ning oli vaja ininimesi kes teevad vahet müntidel ja nende väärtustyel. Samuti oli vaja laevu varustada, kuid üks kaupmees ei suutnud suurt laeva varustada, siis tehti kaubaretki koos. Üks varustab ja teine mähitab ja teeb retke teoks. Hiljem spetsialiseerusid mitmed rikkad kodankud laenamisele ja vahetamisele. Raha laenati kõrge protsendiga, kuid see ei olnud probleem,sest retk oli väga tulus. Rahalaenamise ettevõtetest kujunesid pangad 21.Linnade üldilme §23Aadlisuguvõsad rajasid linnadesse enda kindlustatud majad, millega kodanikud ehituse uhkuselt võistlema hakkasid. Tsunftimeistrite majades oli nii nende töökoda kui eluruumid. Linnad piirati müüridega
,,Valgustatud" enesearmastus ehk omahuvi: parim viis saavutada oma (maiseid) eesmärke on aidata teistel saavutada nende omi. 5. 18. sajandi alguse valgustajad (Shaftesbury, Hutcheson, Leibniz) loomupärasest sotsiaalsusest ja omakasupüüdmatust armastusest Looduses valitseb harmoonia, mille aluseks on armastus. Inimene on loomu poolest sotsiaalne ja naudib seltskonda. Seega suudab ta laiendada oma armastust (ka riigile). Riik on hea mitte siis, kui kodanikud on hirmu all, vaid kui kodankud on patriootilised riigi vastu. Sel juhul on vabariik võmalik. Sellised riigid aga ei sõdi, vaid austavad teiste õigusi. Ideaaliks üleüldine inimarmastus või inimkonna 1 sõprus: aristotellikud, stoitsistlikud, platonlikud, pauliinlikud elemendid põimuvad augustiinlike vastu. 6. Herder ja romantikud (Novalis ja Schlegel) armastusest Iga inimene on kordumatu indiviid
annaabi.ee 
