seadis täitevvõimu seadusandliku võimu ripatsiks, mida võib iga hetk välja vahetada. Ühiskonnas elava inimese vabadus on aktiivne osalus poliitikas ja seadusandlsuses. Mh argumenteerib häälteenamuse printsiibi kasuks. Üldine tahe tähendab kodanike ühtsust. Ühiskondlik leping polegi ühtsuseks küllaldane: üldise tahte kujunemiseks ja püsimiseks on vajalik ka kombestik, avalik arvamus ja kodanikureligioon (riiklik ideoloogia). Riigile ja kodanikureligioonile allumatus oli võimalik vaid riigist lahkumise hinnaga. Sellegi ideega läks R. liiga kaugele: pidas vajalikuks poliitiliste parteide keelustamist, kuna need hägustavad üldise tahte äratundmist ("enamuse diktatuur"; hilisem revolutsiooniline diktatuur kasutas neid ideid oma huvides ära). Kuid nende ideede taustal tuleb pidada silmas, et R. pidas inimest loomult heaks ning pidas võimalikuks õige
vastu võtma. Seega on kasvatus viis, kuidas formaliseerida ja tihendada sidemeid, mis on ühiskonnas juba olemas, mitte aga kunstliku korra pealesundimine erisuguste inimeste rühmale. Teiseks, Rousseaule ei valmistaks ülearu palju muret, kui ta kuuleks, et mõned tema poolt kaitstavad abinõud ei ole moodsate liberaalide meele järgi. See on isegi veel selgem kahe teise abinõu puhul, mida ta soovitab sotsiaalse ühtsuse tagamiseks "tsensuur" ja "kodanikureligioon". Rousseau arvab, et riik vajab "ametlikku tsensorit", kelle roll on ergutada inimesi toimima vastavalt üldisele moraalile. Rousseau ei räägi tsensuurist selle kaasaegses tähenduses kui kõne või kujutiste mahasurumisest, ehkki ka see kuuluks kahtlemata tsensori rolli juurde. Rousseau põhihuviks on käitumistüüpide soodustamine ja pärssimine. Sisuliselt on tsensori ülesandeks naeruvääristada ja seeläbi tõkestada teatud antisotsiaalse käitumise tüüpe
Rahvas on isekas ning pole ka valmis kõike kuulama. Seadusandja ei saa kasutada ka jõudu ega veenmist, seega on ,,rahvuste isad alati sunnitud olnud rääkima taevaste jõudude sekkumisest maistesse asjadesse ning austama jumalaid nende endi tarkuse eest. Kui rahvad alluvad riigi seadustele nagu loodusseadustele ning loevad nii inimese kui polise loojaks üht ja sama võimu, siis kuuletuvad nad vabalt ja kannavad leplikult üldise heaolu iket." Kodanikureligioon (IV.8): kiriku suhtes väga armuline ei ole. Aga ka selles nägi ohtu, kui teadlased jõuavad niikaugele, et patriotismi ja religiooni üldse hävitavad. Mõistus ja teadus lõhuvad lõpptulemusena ka ühiskonna. Ilma usuta, moraalita pole ei inimesel iseloomu ega ka ühiskonda. Üldine tahe ja sundus: tegelikult sundust ühiskonnas ei toimugi. Sundus pole tegelikult sundus, sest inimene ise individuaalselt tahab seda, ka siis, kui ta ei tea, et see on temale hea. Tegelikult tuli
annaabi.ee 
