Kui õigustatud on aasta 1710, et seda pidada uue ajajärgu alguseks? Piirjoone tõmbamine on tõmmatud n-ö kirvega raiumisel. Kokkuleppeliselt pandud aastasse 1710, et jagada kuidagi perioode. Põhiline murrang siiski 19.saj keskpaigas, siis toimuvad murrangulised sündmused, mis ei jätnud puutumata ühtegi ühiskonnakihti. Venestusreformid. Kohtu- ja valitsemisvõimu lahutamine. Muudatused majanduselus. Tööstuslik pööre, suurte vabrikute tekkimine 19.saj teises pooles. Kodanikuavalikkus. Massilised rahvaliikumised, nt hernhuurlik liikumine. Usuvahetusliikumine 1840.a-tel. 19.saj teisel poolel väljarändamisliikumine. I ms ajal elas Venemaal 200 000 eestlast. Rahvuslik liikumine, 19.saj teisel poolel – võib rääkida seoses baltisakslastega, nende puhul veidi varem, saj esimesel poolel. Tartu Ülikooli taasasutamine, mõjutas baltisaksa keskklassi kujunemist, eestlaste jaoks 19.saj lõpp-20.saj algus. 19.saj lõpus oskasid pea kõik eestlased lugeda, kirjutada –
teadusseltse. Esimene teadusselts eestlaste alal oli 1817. aastal eesti keele uurimiseks ja edendamiseks loodud Kuressaare Eesti Selts /Johann Wilhelm Ludwig von Luce). Eesti Õpetatud Selts Tartus. Teadusseltside tegevus hakkas sarnanema teaduste akadeemia tegevustega: tegev, korrespondentja auliikmed, uurimistöö toimus eri sektsioonides, moodustati õigusajaloo, pedagoogika, keeleteaduse, kirjanduse, poeesia ja kunsti, matemaatika ning loodusteaduse ja tervishoiu sektsioonid. Kodanikuavalikkus: 1860. aastaist hakkas olukord eestlaste sotsiaalse liikuvuse kasvu, eesti haritlaste aktiivsuse ja eestikeelse trükisõna mõjuvälja laienemise tõttu kiiresti muutuma. Eesti kodanikuavalikkuse kujunemise esimeseks märgiks oli eestikeelse ajakirjanduse areng: Jannseni "Perno Postimees", mis oli sarnane valgustuslik-õpetlikule rahvaväljaandele, rahvuslike noodidega. Avalikkuse märgiks olid ka 1860. aastail koos käivad haritlaste vabad vestlusringid Peterburis ja Tartus,
Saksa ja eesti haritlaskond- eesti haritlaskonda loetakse kuuluvat ka küa ja vallakoolid õpetajad. Literaadi seisusesse loeti akadeemilise (ülikooli) haridusega inimest. Aadli seisuse seas haritlaskonna tegevus muutub olulisemaks, järjest enam aadlikke läheb õlikooli ja muutuvad teadlasteks. 30. Trükisõna, seltsid ja kodanikuavalikkuse kujunemine. Tsensuur, kirjastamine, raamatukaubandus ja -kogud. Eestikeelne raamat. Ajakirjandus. Seltsid. Kodanikuavalikkus (see esti ajalo V osas olemas kõik suht.) Kodanikuühiskond- 19 saj alguse skujunes kõigepealt välja baltiskslaste kodanikuühiskond. See tähendas kodanike omaalgatuslikku tegevust mitmesuguste avalike ajsade arutamiseks ja otsustamiseks. 19 sajandil on oluline ka see, et tollane kodanikuühiskond eeldas seisusteülest koostööd. Eestlaste jaoks kodanikuühiskonna teke seotud rahvusliku liikumisega selgelt. 31. Kirik ja religioon. Luteri usu kirik. Vennastekoguduste liikumine
annaabi.ee 
