pole mõeldav. (Kodanliku Õhukaitse (KÕ) üldkava § 1, RT 1938, 54, 508.) Kodanliku õhukaitse ülesanded olid: 1) valmistada ette kodanikke enesekaitseks õhuohu vastu; 2) hoida alal korda õhukallaletungide korral; 3) organiseerida õhualarmi, moondamist, gaasiluuret, gaasikaitset ja aerobakterioloogilist kaitset; 4) korraldada sanitaarala ning esma- ja arstiabi andmist õhurünnakutest kannatanud kodanikkudele; 5) korraldada õhurünnakute tagajärjel tekkinud kahjutulede kustutamist, gaasistatud kohtade degaseerimist, rikutud veevärgi, valgustus- ja sidevõrgu kordaseadmist, liiklemisummistuste ja teiste üldiste kahjude kõrvaldamist; 6) valmistada ette ja korraldada kodanikkude evakuatsiooni paigus, kus see õhuohu tõttu tarvilik. Kodanliku õhukaitse ja tuletõrje juhataja oli Rudolf Vaharo.
1793. aasta aprillis puhkes seal kodusõda ja nüüd Paoli vaenlasena, pidi Napoleon koos perega Prantsusmaale sõitma. Seal nad muutsid oma nime Prantsuse päraseks: Bonaparte. Napoleoni jaoks tähendas tagasi Prantsusmaale tulemine uuesti Prantsuse sõjaväega liitumist. Samal aastal näitas ta ka suurt toetust Jakobiinidele, kõige tuntumale ja populaarsemale poliitilisele ringile Prantsuse revolutsiooni ajal. See oli Prantsusmaale ja selle kodanikkudele mässuline ja raske aeg. 1792. aastal kuulutati välja Prantsuse vabariik, kolm aastat peale revolutsiooni algust ning aasta hiljem hukati kuningas Louis XVI. Kõik need teod ässitasid üles Maximilien Robespierre ning millest sai põhiliselt avaliku turvalisuse komisjoni diktatuur. Aastad 1793 ja 1794 tuntakse õuduse valitsusajana, mil tapeti üle 40 000 inimese. Lõpks Jakobiinide võim langes ja Robespierre hukati. 1795. aastal võttis Direktoorium riigi üle võimu ja see kestis 1799
Täites seaduste väljakuulutamise ülesannet, võis riigivanem mitte ainult põhiseaduse võimaliku rikkumise motiivil, vaid nn 8 riiklikel kaalutlusel jätta seaduse välja kuulutamata ehk kasutada edasilükkava veto õigust. Uus Riigivanem pidi valitama viieks aastaks. Eelmisest põhiseadusest võeti üle § 7, mis ütleb, et Eesti vabariik ei anna autähti ja aumärke oma kodanikkudele, väljaarvatud kaitseväelastele sõja ajal. Samuti ei ole Eesti kodanikkudel õigust vastu võtta võõraste riikide aumärke ja autähti. Põhiseadusega kehtestati laialdased kodanikuõigused. Üks olulisem neist oli kodanike täielik võrdsus seaduste ees, vaatamata rahvusele, soole, usule, varanduslikule seisundile jne. Nende õiguste juures tuleb aga silmas pidada seda, et need ei laienenud kogu Eest territooriumil, vaid
1921, 58, 58. Kinnitatud Riigikogu poolt 30. juulil 1921. RT 1921, 70, 89. · Määrus erakorralise eelkrediidi kohta sõjaministeeriumis. RT 1921, 58, 59. Kinnitatud Riigikogu poolt 30. juulil 1921. RT 1921, 70, 90. 1. juulil 1921 · Määrus 6. juuni 1910 a. seaduse liikumata varanduste maksu kohta linnades ja alevites. RT 1921, 58, 60. Kinnitatud Riigikogu poolt 21. juulil 1921. RT 1921, 70, 73. · Määrus Petserimaa ja Naroova taguse Vabariigi kodanikkudele ehitusmaterjaali andmise kohta riigi- ja hoolekande all olevatest metsadest. RT 1921, 58, 61. Kinnitatud Riigikogu poolt 30. juulil 1921. RT 1921, 70, 94. 8. juulil 1921. · Seadus mõnede aktsiisimaksude kergenduste kohta. RT 1921, 61, 64. Kinnitatud Riigikogu poolt 30. juulil 1921. RT 1921, 70, 91. · Seadus tolliraha tagasimaksmise kohta. RT 1921, 61, 65. Kinnitatud Riigikogu poolt 30. juulil 1921. RT 1921, 70, 92.
annaabi.ee 
