jäid peale lagunemist elama Eesti, kuid neil ei olnud ühegi riigi kodakondsust ning neile tehti võimalikuks lihtsustatud korras elamisloa saamine. Samal ajal aga paljud mitte-eestlased võtsid omale Vene Föderatsiooni kodakondsuse, kuna see oli neile väga lihtne ning jäid ikkagi Eestisse elama, kuna siit oodati neile ning nende järeltulijatele paremaid majanduslikke tingimusi, kui neil oleks olnud oosatud Vene Föderatsioonis, või mujal endise Nõukogude Liidus. Peale 1995 aasta uut kodakondsusseadust, mil naturalisatsiooni käigus saadava kodakondsuse saamine raskendus oli Eestis veel ligi 500 tuhat määramata kodakondsuseta isikut(kodakondsus ja migratsiooniamet), kellest mõned küll said endale hiljem Eesti kodakondsuse naturaliseerimise käigus, aga suurem osa neist asus taotlema alalist Eestis elamise luba ning välismaalase passi. See aga ei anna neile sama suuri õigusi, kui kodanikele näiteks ei saa välismaalase passiga paljusid töökohti, ei saa
kellel on natuke rohkem õigusi ja kohustusi. Kodanikuks saamisel sünniga on samuti kaks teed: vereõigus kui üks vanemaist on riigi kodanik; päikeseõigus kui sünnib laps riigi kodanikuga, siis sellest lapsest saab riigi kodanik. Võimalik on saada kodanikuks ka eriliste teenete eest (10 in/a), ka taotlemine ehk naturalisatsioon. · Vähemalt 15 a vana · Elanus Eestis alaliselt vähemalt 5 a elamisloaga · Keeleeksam · Tundma põhiseadust ja kodakondsusseadust · Legaalne sissetulek · Vanne Üldjuhul on topeltkodakondsus keelatud, erand enne 1944. Välismaale põgenenud. Sünnipäraselt eestlaselt kodakondsust ära võtta pole kombeks. Ise võib aga loobuda. Kellele on antud eesti kodakondsus, neilt võib vabariigi valitsus järgmistel juhtudel: 1. Kui kodakondsus on saadud seaduse vastaselt 2. Kui keegi on püüdnud kukutada eesti valitsust 3
osariigid, enda konstitutsioon. Osariikide konstitutsioon peab olema kooskõlas föderaalkonstitutsiooniga ja osariikide konstitutsioon võetakse vastu osariigi tasemel kas parlamendi või rahva poolt. 2.On üks föderaalkodakondsus. Föderatsiooni kodanikeks on kõik föderaalriigi kodanikud. Eristatakse ka osariigi kodakondsust. Harilikult loetakse osariigi kodanikeks need föderatsiooni kodanikud, kes alaliselt elavad vastava osariigi territooriumil. Osariigi kodakondsusseadust sageli pole. Sellisena tähendab osariigi kodakondsus tegelikkuses ainult paiksustsensust valimistel. 3.Kõrvuti föderaalseadusandluse, -parlamendi ja valitsusega on igal osariigil oma seadusandlus, parlament ja valitsus. Küllalt sageli eksisteerivad veel paralleelselt föderaalne kohtusüsteem, mis kohaldab föderaalseadusi, ja osariikide kohtusüsteem, mis kohaldab osariikide seadusi. 4.Föderaalriikidele on omane kahekojaline parlament, mille teist koda loetakse föderatsiooni
annaabi.ee 
