Nüüdisajal ei määra inimese valimisõigust tema rahakoti paksus ega saadavad sotsiaaltoetused. Arusaam demokraatiast kui rahva oma valitsusest on tinginud kodakondsuspiirangu. Kõnealuse seisukoha järgi peab valimisõigus olema vaid antud kogukonda kuuluvatel inimestel. Parlamendi valimistel on aga kodakondsuse nõue endiselt jõus. Parlamendi- ja presidendivalimistel võib hääletada ka kodanik, kes ei ela oma kodakondsusmaa territooriumil. Euroopa Liit on kodakondsuspiirangut oluliselt leevendanud. Iga Euroopa Liidu kodanikul on õigus seada oma kandidatuur üles mõne teise liikmesriigi kohalikel valimistel hääletajana. Kõige püsivamad on olnud valija vanusega seotud nõuded. Vanusepiirang kehtib nii hääleõiguse kui ka kandideerimisõiguse puhul. Enamikes riikides võib hääletada alates 18. eluaastast. Konkurents ja õigus teha valik sõltumatult kuuluvad avatud ühiskonna kõikide valdkondade juurde
valgenahaliste majanduslikult kindlustatud kirjaoskajate meeskodanike privilege, 21. sajandil omavad hääleõigust peaaegu kõik täiskasvanud, v.a kriminaalkaristust kandvad ja teovõimetud isikud. Arusaam demokraatiast kui rahva oma valitsusest on tingitud kodakondsuspiirangust. Kohalikul tasandil loetakse kogukonna liikmeteks kõik vastava paikkonna alalised elanikud. Parlamendi- ja presidendivalimistel võib hääletada kodanik, kes ei ela oma kodakondsusmaa territooriumil. Euroopa Liit on kodakondsuspiirangut oliliselt leevendanud. Igal Euroopa Liidu kodanikul on õigus seada oma kandidatuur üles mõne teise liikmesriigi kohalikel valimistel ja osaleda valimistel hääletajana.. Kõige püsivamad on olnud valija vanusega seotud nõuded. Vanusepiirang kehtib nii hääleõiguse kui ka kandideerimisõiguse puhul. Enamikes riikides saad hääletada alates 18. eluaastast, kandideerimise vanusepiirangud on erinevad. Eesti põhiseadus lubab kohalikku volikokku kandideerida 18-aastaselt
Kohalikul tasandil loetakse kogukonna liikmeteks kõik vastava paikkonna alalised elanikud; kas nad on riigi kodakondsed või mitte, pole kohaliku elu korraldamisel väga oluline. Parlamendivalimistel on aga kodakondsuse nõue endiselt jõus. Parlamendi- ja presidendivalimistel võib hääletada ka kodanik, kes ei ela oma kodakondsusmaa territooriumil. Näiteks Eestis elavad Vene Föderatsiooni kodanikud saavad osaleda Venemaa Riigiduuma ja Venemaa presidendi valimistel. Euroopa Liit on kodakondsuspiirangut oluliselt leevendanud. Igal Euroopa Liidu kodanikul on õigus seada oma kandidatuur üles mõne teise liikmesriigi kohalikel valimistel ja osaleda valimistel hääletajana. Ka europarlamenti võib kandideerida, omades ükskõik millise EL-i liikmesmaa kodakondsust. Paraku kasutatakse neid õigusi harva, sest kandidaatide ülesseadmist juhivad erakonnad, mistõttu kuulumine erakonda on tähtsamgi kui kodakondsus. Kõige püsivamad on olnud valija vanusega seotud nõuded