Miks ja millist riiki ma tahaksin? Selge, et enamus Eesti kodanikest ei soovi sellist riiki, kus ilgutakse püsiväärtuste üle, kus igaüks, alates juba riigikogust, mõtleb ainult iseenda heaolu ja rikkuse peale, kus sõidetakse surnuks kaaskodanikke ja piinatakse lapsi ja loomi ja tehakse kõike muud sellist. Mina tahaksin riiki, mis on tubli ja töökas riik, kus hinnatakse ausust, õiglust ja inimlikkust, kus armastakse oma kodu ja kodakondseid. Siinkohal tooksin välja mõned märksõnad, milline võiks olla riik, mida mina tahan või millises suunas võiksid need muudatused toimuma hakata. Esimeseks võiks kindlasti olla ,,roheline". Paljud võimalikud arengud siin riigis võiksid saada kantud rohelisest mõtteviisist ikka väga palju rohkem, kui see siiani praktiliselt kujunenud on ning seda kõige laiemas mõttes looduskaitse, säästlikus, ökoloogilisus, lihtne ja puhas toit ja nii edasi
tonaalsusega modelleerima. Toompea vaadet esineb ka teiste Laikmaa õpilaste töödes. Just Laikmaa ateljeekoolis maalis Triik pastellidega, hiljem on ta antud tehnikat viljelenud vaid paaril korral. Vaade Toompeale oma maalilisuse ning kohatises abituses on meistri katsetuste ja enesotsimiseaega kuuluv töö. Samas on antud linnavaates näha meistri hilisemale loomingule iseloomulikku juugendlikku kontuuri. Nii varajasi Triigi maale kohtab väga harva. Kunstnik jäädvustas oma maales ka oma kodakondseid, nende tööde hulka kuulub ka "Jakob Evaldi portree", millest valmis kunstnikul kaks varianti. Neist esimene, 1915. aastal maalitud, kuulub Tartu Kunstimuuseumi kollektsiooni. Tegu oli Triigi sugulastega, nimelt oli kunstniku ema Anna neiupõlve nimi Evald ning Jakob oli kunstniku vanaisa. Viimase juures Leetse-Lepikul veetis kunstnik oma noorpõlve suved, kus käis vanaisaga koos merel, seal valmisid ka mitmed Triigi rannikuvaated.
esineb ka teiste Laikmaa õpilaste töödes. Just Laikmaa ateljeekoolis maalis Triik pastellidega, hiljem on ta antud tehnikat viljelenud vaid paaril korral. Vaade Toompeale oma maalilisuse ning kohatises abituses on meistri katsetuste ja enesotsimiseaega kuuluv töö. Samas on antud linnavaates näha meistri hilisemale loomingule iseloomulikku juugendlikku kontuuri. Nii varajasi Triigi maale kohtab väga harva. Kunstnik jäädvustas oma maales ka oma kodakondseid, nende tööde hulka kuulub ka "Jakob Evaldi portree", millest valmis kunstnikul kaks varianti. Neist esimene, 1915. aastal maalitud, kuulub Tartu Kunstimuuseumi 10 kollektsiooni. Tegu oli Triigi sugulastega, nimelt oli kunstniku ema Anna neiupõlve nimi Evald ning Jakob oli kunstniku vanaisa. Viimase juures Leetse-Lepikul veetis kunstnik oma noorpõlve suved, kus käis vanaisaga
täiskasvanute omavahelist juttu või juuresviibinuile jagatavaid selgitusi. Meeste ja naiste elu kulges osaliselt lahutatult: paljudes maades olid rikkamates peredes naiste- ja meestetoad, kus tehti vastavalt meeste ja naiste tööd ning räägiti meeste- ja naistejuttu. Omaette magamistuba polnud enamasti ka ülikuil, suures abieluvoodis võis pere isand magada oma naisega, aga võtta voodisse ka lapsi, haigeid jt. Samas toas magas talvel tavaliselt veel hulgaliselt alamaid kodakondseid, kes seinaäärsel pingil, kes lausa põrandal. Valitses arvamus, et naise seksuaalsus on suurem kui mehel, et naine ei suuda vastu seista kiusatusele ja et mees peab seetõttu naist hoolega valvama. Mehe seksuaalsust ei eitatud, aga seda ei pandud pahaks, see arvati kuuluvat mehe kui võitleja ja kaitsja loomusesse. Keskajal peeti loomulikuks, et noored näitasid välja seksuaalseid huve ning soove valitses üldine arvamus, et noorus on iga, kus inimene ei suuda
annaabi.ee 
