Oleviste kirik Oleviste kirik oli keskaegse Tallinna võimsaim ja monumentaalseim ehitis ning ta paikneb all-linna põhjaosas, Pika ja Laia tänava vahel. Kiriku täpne rajamisaeg pole teada, tõenäoliselt eksisteeris ta skandinaavia kaubahoovi keskusena juba 12. sajandil. Esimest korda on kirikut mainitud 1267. Tõenäoliselt 13. sajandil püstitati siia kivikirik, mis oli praeguse hoone eelkäijaks. Mainitud kirik kujutas endast arvatavasti pseudobasiilikat või kodakirikut, selle pikihoone oli praeguse hoone laiune, kuid läänetravee võrra lühem. Tolleaegsest kooriruumist andmed puuduvad. 15. ja 16. sajandi vahetusel püstitati Oleviste kiriku tornile 159 m kõrgune gooti telkkiiver. Sellise kõrgusega torn oli 16. sajandil erakordne. Oleviste torn kuulus kahtlemata Euroopa kõrgeimate hulka, olles suure tõenäosusega aga ka maailma tolle aja kõrgeim ehitis. Kiriku ülikõrge torni ehitusajendiks oli arvatavasti selle kasutamine meresõidutähisena,
Põhiplaani lihtsustamine · Transept eendub väga vähe või langeb täiesti ära · Kabelipärg ja kooriümbriskäik jäävad samuti tihti ära · Kimppiilarite asemel lihtsad ümmargused sambad · Kaob trifoorium · Tihti esineb kodakirikut · Ulmi toomkirik o Telliskiviehitised Sileesias o Profaanarhitektuur Jääb Prantsusmaa, Madalmaade ja Itaalia kõrval varju o Kindlusearhitektuur Esmajoones kaitse otstarve Marienburg · Saksa telliskiviarhitektuuri tippsaavutus · Eeskujuks paavstide loss Avignonis
Tartu toomkirik, baltikumi suurim kirik ehitati nii suureks 14.saj. lõpus. Baltikumi ainuke prantsuse stiilis kirik kahe läänefassaadi torniga. Praegu varemetes, kooriruum raamatukoguna. Üles ehitama kutsutud mitmed inimesed, aga pole säilinud jooniseid ega maale, milline see keskajal täpselt oli. 16.saj. hävines poola-rootsi sõdades, kui ei teata, milline seest oli, siis pole restaureerimine, vaid uue ehitamine. Pseudogooti kirik. 3-4 ühelöövilist kodakirikut nt. Põlva, Puhja, ehitatud 15.-16.saj vahetusel ilmselt sama meistri poolt. Jõhvi kindluskirik- Eesti suurim ühelööviline maakirik. Oli palju kloostreid, suletud enamasti reformatsiooni järel 16.saj., ehitatud ümber, lammutatud, hävinesid sõdades. Oli kuni 40. Pirita klooster- võib-olla Eesti ala suurim, pole restaureeritud, ei teata täpselt siseruumi, konserveeritud varemetega seisundis, kõrvale uus funktsionalistlikus stiilis kloostrihoone, kes elavad mungad ja preester
annaabi.ee 
