atrioventikulaarklapid. Mahu muutumine tsüklis • Lõppdiastoolne maht - vere maht vatsakeses diastoli lõpus (ca 125ml) • Löögimaht - süstoli jooksul vatsakesest väljapaisatava vere maht (70ml) • Lõppsüstoolne maht - vere hulk, mis on jäänud vatsakesse süstoli lõpus (55ml) Arterites - suurim vererõhk. Südametegevuse faaside tõttu perioodiliselt muutuv. Arterioolidest alates vererõhu kõikumised kaovad ja vererõhk langeb järjest kuni südame kodadeni. Arteriter eristatakse maksimaalset, ehk süstoolset ja minimaalset ehk diastoolset vererõhku. Keskmine arteriaalne vererõhk: suurus, mis vastab verevoolamist tekitava jõu suurusele ja vererõhu hekteväärtuste keskmisele tasemele teatud vereringe lõigus. Arteriaalse vererõhu normväärtus: süstoolne 110-140mmHg, diastoolne 60-90mmHg. Aordiklapi avamisel tekkiv järsult kiirenev verevool on voolupulss. Rõhupulss on süstoliga kaasnev rõhulaine arterisüsteemis
laudpõrand ning ukse kõrval saviga kokkuliidetud kividest laotud kolle või lahtine kamin, mille kohal oli lai, ülalt kitsenev ja katuseava kaudu väljuv maakividest korsten. Skandinaavia metsasaamide ja Koola poolsaare idaosa saamide juures võis maakoja sõrestik toetuda 4-6 ristpalgist koosnevale nelinurksele alumisele osale. Siit oli vaid lühike samm üleni palkidest ehitatud kodadeni. Ka nende alumine osa koosnes nelinurkselt asetatud ristpalkidest, mille peale püstitati tugipuudele n-ö katus, mis koosnes madalamal püstiasetatud laudadest ja pealpool põigiti laudadest. Katuse keskele jäi umbes küünrapikkune suitsuava, mis pakase või tormi korral suleti laudadest luugi või puukoortega. Nelinurkse palkidest koja edasiarendused olid kuus- ja kaheksanurksed palkkojad, mida esines kolta-, luule-, piite- ja
fibrillatsioon. Nende elektriliste protsesside toimumisel tekib igas südamerakus muutuva suuruse ja suunaga elektriline vektor, kõigi rakkude summaarse elektrilise vektori aga saab EKG-graafikuna üles joonistada. Puhkeseisundis on südame tavaline pulsisagedus 70–80 lööki minutis. Seda sagedust mõjutab (organismi koormusest olenevalt) vegetatiivne närvisüsteem – parasümpaatilised närvikiud ulatuvad kodadeni, sümpaatilised aga nii kodade kui vatsakesteni. Lastel, imikutel ja vastsündinutel on pulsisagedus kõrgem kui täiskasvanutel. Ektoopne – väljaspool siinussõlme asuv Vektor – suunatud suuruse esitus Südamelöök Südamelöögi tsükli ajalist kulgu märgitakse mõistetega „süstol“ ja „diastol“. Süstol tähendab vatsakeste kokkutõmmet, diastol aga on kahe süstoli vaheline aeg. Kojad tõmbuvad kokku ülalt alla, surudes verd kummastki kojast vastavasse vatsakesse.
annaabi.ee 
