ehk fototransduktsioon. Kolvikese raku membraanis on G-valkudega seotud retseptorvalk opsiin. Footon muudab opsiini konformatsiooni (cis-vormist trans- vormi). Kaasub Na-tasakaalu muutus, membraanide hüperpolarisatsioon ja närviimpulsi teke-levik. Rodopsiin sisaldab 348 aminohapet Sääse kobijad tunnevad CO2, mis on peamine põhjus, et nad meid üles leiavad. Tundlad tunnevad rohkem lõhnu. http://llecerf.tripod.com/mosquito.html Putuka lõhnaretseptorid kobijates · http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0301008210001954 Inimese haistmine üldisemalt http://www.youtube.com/watch?v=dIDBG- UPRUI&feature=related Linda B. Buck (2004 Nobel): Imetajatel on 1000 geeni, mis
ehk fototransduktsioon. Kolvikese raku membraanis on G-valkudega seotud retseptorvalk opsiin. Footon muudab opsiini konformatsiooni (cis-vormist trans- vormi). Kaasub Na-tasakaalu muutus, membraanide hüperpolarisatsioon ja närviimpulsi teke-levik. Rodopsiin sisaldab 348 aminohapet Sääse kobijad tunnevad CO2, mis on peamine põhjus, et nad meid üles leiavad. Tundlad tunnevad rohkem lõhnu. http://llecerf.tripod.com/mosquito.html • Putuka lõhnaretseptorid kobijates http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0301008210001954 Inimese haistmine üldisemalt https://www.youtube.com/watch? v=snJnO6OpjCs Linda B. Buck (2004 Nobel): Imetajatel on 1000 geeni, mis
Sellisena elavad nad merevees vaid paar päeva, kusjuures arenenud koorumata munad suudavad merevees nakkuslikud olla vähemalt kaks kuud. 24 Katseliselt nakatati N. diversicolor'it C. heterochrous'e munadega ja see ônnestus üheksal juhul kümnest. Vaheperemehes kasvas C. heterochrous nelja nädalaga (15º C juures) 1 mm pikkuseks kuid ei kestunud. Teda esines vabalt vaheperemehe kudedes, kôige enam parapoodias aga ka peas ja kobijates. Nakatunud lestades on kolmanda staadiumi larvid (550 m-1,1 mm) soolestiku limaskestas, harva maost. Limaskestas larvid kasvavad ja kestuvad neljanda staadiumi larvideks. Viimane toimub kui larvid on 800 m-1,4 mm pikad. Neljanda staadiumi larvid liiguvad soolestiku tagumisse ossa ja pärasoolde kus nad arenevad täiskasvanuteks. (Køie, 2000) Neljanda staadiumi larvid esinevad juba vabalt soolestiku seinas. Viimase kestumise
annaabi.ee 
