Taim saab seenelt vett ja mineraalaineid, seen aga taimelt orgaanilisi aineid. On taimi mis vajavad väga oma kasvuks seeneniidistiku nt rodod ja kanarbikud. · Sümbiont----- eri liikidesse kuuluvad organid (sümbiondid) ÕIS JA ÕISIK · õisikute ja vilikondade tüübid 1. pööris-kobarasarnane liitõisik. Pöörisõisikul kinnituvad peateljele külgteljed, millele omakorda õied. NT viinapuul, kõrrelised 1. kännas - kobarataoline õisik, kuid õieraod on eri pikkustega ja ei lähtu ühest kohast. Aga õied on samal kõrgusel. NT roosõielised, vahalill, rododendron 2. sarikas- on õisik kus õieraod on ühe pikkused ja väljuvad ühest kohast. NT laugulised,nurmenukk. 3. kobar- pikk peatelg millele kinnituvad lühikesed õieraod. Koar võib olla nii püstine kui ka rippuv. Õied puhkevad õisiku aluselt tipu poole. NT roosõelised, hüatsint, käpalised.
iluaianduses kasutamiseks. Viljad on kõlbulikud vaid valminuna, toorelt (rohelistena) sisaldavad inimorganismile mürgist sinihapet. Neist valmistatakse mahla, zeleed, kompotti, marmelaadi jne. Õisi, vilju, tüvekoort, lehti ja juuri kasutatakse laialdaselt rahvameditsiinis. 33. Punane leeder ja perekond lumimari Punane leeder (Sambucus racemosa L. ) [ratsemósa] Racemosus kobarjas, kobarataoline. Selle 3...4 m kõrguse lopsakakasvulise põõsa kodumaa on Kesk- ja põhjapoolne Lõuna-Euroopa kuni Lääne-Aasia, kuid ta on meil laialt naturaliseerunud. Kasvab kõikjal, kuhu linnud on seemneid levitanud; prahipaikades, hoovides, majaseinte ääres, teede servades, põllupeenardel, metsalagendikel, metsistunud parkides jne. Võrsed: helepruunid, peened, looklevad, siledad, säsi helepruun. Lehed: tavaliselt (3) 5-7 lehekesega, elliptilised kuni piklikmunajad, 5......8 x 3.....4 cm, pikalt
ning ka arvukalt sorte iluaianduses kasutamiseks. Viljad on kõlbulikud vaid valminuna, toorelt (rohelistena) sisaldavad inimorganismile mürgist sinihapet. Neist valmistatakse mahla, zeleed, kompotti, marmelaadi jne. Õisi, vilju, tüvekoort, lehti ja juuri kasutatakse laialdaselt rahvameditsiinis. Sordid: 'Alba'; 'Albopunctata'; 'Albovariegata';'Aurea';'Dwarf Form' 33. Punane leeder ja perekond lumimari Punane leeder (Sambucus racemosa L. ) Racemosus kobarjas, kobarataoline. Selle 3...4 m kõrguse lopsakakasvulise põõsa kodumaa on Kesk- ja põhjapoolne Lõuna-Euroopa kuni Lääne-Aasia, kuid ta on meil laialt naturaliseerunud. Kasvab kõikjal, kuhu linnud on seemneid levitanud; prahipaikades, hoovides, majaseinte ääres, teede servades, põllupeenardel, metsalagendikel, metsistunud parkides jne. Tsoon IV. 1596. Tunnused: Võrsed: helepruunid, peened, looklevad, siledad, säsi helepruun.
muundumise saadus nt. lehekõdu, kõduturvas. Metsakõdu on varisest moodustunud pindmine orgaaniline kiht. Metsakõdu horisont sisaldab lagunenud taimejäänuseid, taimejuuri, vetikaid, seeni, baktereid, seemneid, selgrootuid ja nende elutegevuse saadusi ning mineraalosi. Kõrgleht taime ülemises osas õite läheduses asetsevad lehed, mis on enamasti pärislehtedest väiksemad ja erineva kujuga, mõnikord ka värvunud nt. lepiklillel. Kännas kobarataoline õisik, mille õied ulatuvad ühele ja samale kõrgusele. Kääbuspõõsad e. puhmad puittaimed, mille peavars asendub varakult rohkete harudega. Võsud kasvavad harilikult 3-10 aastat, kogu taime eluiga on pikem nt. kanarbik. Köitraod enamasti niitjad, tugede ümber väänduvad harud, mis aitavad nõrgal varrel ülespoole tõusta nt. hernel, kurgil jne. Küllastumata turbamuld mulla pH on 5,5 ja alla selle. (väga happeline).
annaabi.ee 
