ÕISIKUD Õisikuks nimetatakse õite kogumikku taime varrel. Vastavalt õisikute harunemisviisile saab nad jaotada kaheks suureks rühmaks: kobar- ja ebasarikõisikud. Kobarõisikutel on harunemine kobarjas. Põhitüübideks on siin kobar, mille hästi arenenud peateljele kinnituvad õieraod õitega(toomingal, maikellukesel). Pea ehk tähk erineb kobarast selle poolest, et õied on raotud ja kinnituvad vahetult õisikuteljele (teelehel). Kobaraga sarnaneb pööris kuid erinevalt kobarast harunevad sellele õisiku peateljele kinnituvad külgharud (kaeral). Õisikud mille jämenenud ja lihakaks muutunud peateljele kinnituvad raotud õied, nimetatakse tõlvikuks (maisil). Nutt on õisik kus lühenenud peateljele kinnituvad raotud või lühiraolised õied (ristikul). Kui laienenud ja lamenenud liua- või korvitaolisel õisikuteljel asetsevad tihedasti raotud õied, siis nimetatakse seda korvikuks (päevalillel, rukkilillel, võilillel)
Kui avastati, et lastehalvatuse põhjustas viirus, siis arstid saaks öelda, et mõned haigused, mis nad alguses lastehalvatuse süüks ajaksid ja mis polnud seda, sest viirus polnud veel olemas. Selline asi võib juhtuda iga teise haigusega, mille põhjustab viirus. Seda ei saaks võltsida kui mõnel patsiendil on samad sümptomid ilma viiruseta või kui see viirus põhjustaks uusi sümptomeid lisaks. Seega ei saaks teatud haiguste mõisteid tuvastada sümptomite-kobaraga. Pigem saaks defineerida selliseid haiguseid kui „ need, mis on tavaliselt vastutavad nende sümptomite osas“. Haigus põhjustab sümptomeid, aga haigus ise on midagi rohkemat kui sümptomitekogum. Sarnaselt, vaimneseisund nagu emotsioonid jne võivad põhjustada teatud käitumist. See et me peame, mis on kindla vaimuseisundi efektid ja tagajärjed, siis see ei tähenda, et me peaksime teadma, mis päriselt need vaimuseisundid on.
Midagi hobuse tapab kh ära vist. Maikelluke mürgised alkaloidid. Ravimina kasutataskeka südamele, kui on rütmist välja siis võib tagasi rütmi lüüa. Pole erilise maitsega. Ussilakk jutte et pole mürgine kuni on väga mügine. Maitselt lääge. Lumimari mürgine ilupõõsas. Tulikalised kõik omavad alkalide ja on kibedad. Marjad võiksid isegi suus põletusi tekitada. Rootsi kukits võib segi ajada pohlaga, mõrgine.Vars 10-20 cm, otsas on kobaraga suuri punaseid marju. Harilik maavits mürgine Must maavits kasvab umbrohuna. Harilik kuslappuu kibedad marjad. Paakspuu ja türnpuu mõlemad tugevad lahtistid. Müüdi isegi türnpuu marju. Muskuslill- Rohekad liitmarjad, kasvab maas. Söödavad seemned Sarapuu kõvakest on selle jaoks, et saaks teda võimalikult kaugele vedada. Pähkli lõhn tuleb läbi kesta ja siis veetakse endaga kaasa. Tammetõrud - pm söödavad aga seal on palju parkaineid. Parkained on aga mürgised.
annaabi.ee 
