Istungjärk- parlamendil on tavaliselt kaks hooaega ehk korralist istungjärku. (esimene istungjärk- jaanuarist jaanipäevani, teine istungjärk- septembrist jõuludeni. Fraktsioon-ühtsete vaadete põhjal loodud saadinkuühendus parlamendis.(sinna kuuluvad peamiselt ühe partei esindajad. Riigikogu juhatuse moodustavad Riigikogu esimees ja 2 aseesimeest. Riigikogu koosseis vahetub iga nelja aasta järel. Riigikogu esinatud erakondadest on osal kohti ka valitsuses, neid nim. valitsus-ehk koalitsiooniparteideks. Erakonnad, kes pole valitsemisega seotid, moodustavad opositsiooni. Riigikogu alalised komisjonid: Keskkonnakomisjon Kultuurikomisjon Maaelukomisjon Majanduskomisjon Põhiseaduskomisjon Rahanduskomisjon Riigikaitsekomisjon Sotsiaalkomisjon Väliskomisjon Õiguskomisjon
Franktsiooni kuuluvad peamiselt ühe partei esindajad. Üks saadik võib kuuluda ainult ühte franktsiooni, ta võib ka loobuda franktsioonides osalemast. Franktsioonis räägitakse läbi partei seisukohad arutlusele tulevas küsimuses, koostatakse nende puhul seaduseelnõude parandusettepanekud ning kooskõlastatakse, kuidas käituda hääletamisel.(nt Mõõdukate franktsioon). Riigikogus esindatud erakondadest on osal kohti ka valitsuses, neid nimetatakse koalitsiooniparteideks. Erakonnad, kes pole valitsusega seotud, moodust.opositsiooni. Otsuste tegemis protseduur-parlament langetab otsuseid avalikult hääletades, seaduseelnõu peab saama vähemalt üle 50 poolehääle. Riigikogu ülesanneteks on: 1)esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid 2)arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid 3)võtta vastu seaduseid 4)valitsuse ametissepanek ja kontroll tema töö üle 5)võtab vastu riigi eelarve 2.Eesti Vabariigi president:
kõrgema õigusaktiga, eeskätt põhiseadusega. Inimesed oma igapäevaelus peavad pidama kinni seadustest ning oma elu selle järgi planeerima, et nad seadusega vastuolus ei oleks. Selleks tuleb kindlasti jälgida ka uusi seadusi, mis vastu võetakse ja nendest alati teadlik olla. Samuti ei tohi inimesed ära unustada oma õigusi. 4. Riigikogu töö: a) Riigikogus esindatud erakondadel on osal kohti ka valituses. Neid nimetatakse valitsus- ehk koalitsiooniparteideks. Erakonnad, kes pole valitsusega seotud, moodustavad opositsiooni. Riigikogu ülesanded on: esindab poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid, arutab ja tasakaalustab erinevaid vaateid, võtab vastu seadusi, valitsuse ametissepanek ja kontroll tema tegevuse üle, võtab vastu riigieelarve. Riigikogu teeb otsuseid hääletamise teel. b) Olulist rolli etendavad Riigikogu tegevuses erakondade parlamendiesindused. Neid nimetatakse fraktsioonideks ehk
Euroopa Liidu asjade komisjon Majanduskomisjon Sotsiaalkomisjon Keskkonnakomisjon Põhiseaduskomisjon Väliskomisjon Kultuurikomisjon Rahanduskomisjon Õiguskomisjon Olulist rolli etendavd riigikogu tegevuses erakonnad, täpsemini – erakondade parlamendiesindused. Neid nimetatakse fraktsioonideks ehk saadikurühmadeks. Riigikogus esindatud erakondadest on osal kohti ka valitsuses. Neid nimetatakse valitsus- ehk koalitsiooniparteideks. Erakonnad, mis pole valitsusega seotud, moodustavad opositsiooni. Suurem osa riigikogu hääletusi toimub poolthäälteenamuse põhimõttel. Tähtsamad seadused vajavad aga riigikogu koosseisu häälteenamust. Riigikogu koosseis vahetub iga nelja aasta järel parlamendivalimiste teel. Parlamendi laialisaatmiseks kehtivad demokraatias kindlad reeglid, see ei olene presidendi või monarhi suvast. Eesti parlamendi ehk riigikogu peamised ülesnaded:
Fraktsioonis räägitakse läbi partei seisukohad arutlusele tulevas küsimuses, koostatakse nende põhjal seaduseelnõude parandusettepanekud ning kooskõlastatakse, kuidas käituda hääletamisel. Fraktsioon on koht, kus sõlmitakse poliitilisi kokkuleppeid. See ei tähenda, et fraktsioonisiseselt ei tohi kunagi lahkarvamusi olla. Riigikogus esindatud erakondadest on osal koht ka valitsuses. Neid nimetatakse valitsus- ehk koalitsiooniparteideks. Erakonnad, kes pole valitsusega seotud, moodustavad opositsiooni. Opositsioon ja koalitsioon pooldavad riigi elu võtmeküsimustes põhimõtteliselt erinevaid lahendusviise, mis põhjustab parlamendis tuliseid vaidlusi. Demokraatiaspetsialistid peavad elujõulise opositsiooni olemasolu väga tähtsaks. Kriitiliselt meelestatud opositsionäärid pakuvad uusi poliitilisi lahendusi, toovad esile valitsuse töö puudusi, ühesõnaga ei lase valitseval parteil n-ö loorberitele puhkama jääda
Fraktsiooni kuuluvad peamiselt ühe partei esindajad. Üks saadik võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni, ta võib ka loobuda fraktsioonides osalemast. Fraktsioonis räägitakse läbi partei seisukohad arutlusele tulevas küsimuses, koostatakse nende põhjal seaduseelnõude parandusettepanekud ning kooskõlastatakse, kuidas käituda hääletamisel. Riigikogus esindatud erakondadest on osal kohti ka valitsuses. Neid nimetatakse valitsus- ehk koalitsiooniparteideks. Erakonnad, kes pole valitsusega seotud, moodustavad opositsiooni. Opositsioon ja koalitsioon pooldavad riigi elu võtmeküsimustes põhimõtteliselt erinevad lahendusviise. Parlament langetab otsuse hääletades. Tavaliselt on hääletamine avalik, mis tähendab, et nii saadikud kui kõik asjast huvitatud kodanikud saavad teada, kuidas üks või teine parlamendiliige hääletas. Eriti oluliste otsuste puhul avaldatakse nimelised hääletamistulemused ka meedias
annaabi.ee 
