elamispinda vajavad inimesed c. turumajandus filtreerib välja maksujõulised inimesed, kes hakkavad parandama oma elutingimusi 12. Eesti majanduspoliitika senini kõige programmdokument on olnud a. Koonderakonna ja Reformierakonna omaaegne koalitsioonikokkulepe b. Tööandjate ja Tööstuse Keskliidu teesid majanduspoliitika koostamiseks c. Rahvusvahelise Valuutafondi esitatud memorandumid 13. Erinevate Eesti valitsuste majandusprogrammid ja koalitsioonikokkulepped a. on olnud täiesti erinevad ja üksteist välistavad b. on moodustanud võrdlemisi ühtse ja järjepideva süsteemi c. on käsitlenud erinevaid valdkondi ja seetõttu võrreldamatud 14. Tulenevalt konkreetsest situatsioonist ja väljakujunenud majanduse struktuurist oli taasiseseisvunud Eesti Vabariik a. mänguruum majanduspoliitika vallas väga väike b. võimalik valida paljude majanduspoliitiliste suundade vahel c
c turumajandus filtreerib välja maksujõulised inimesed, kes hakkavad parandama oma elutingimusi 11 Eesti majanduspoliitika senini kõige programmdokument on olnud a Koonderakonna ja Reformierakonna omaaegne koalitsioonikokkulepe b Tööandjate ja Tööstuse Keskliidu teesid majanduspoliitika koostamiseks c Rahvusvahelise Valuutafondi esitatud memorandumid 12 Erinevate Eesti valitsuste majandusprogrammid ja koalitsioonikokkulepped a on olnud täiesti erinevad ja üksteist välistavad b on moodustanud võrdlemisi ühtse ja järjepideva süsteemi c on käsitlenud erinevaid valdkondi ja seetõttu võrreldamatud 13 Tulenevalt konkreetsest situatsioonist ja väljakujunenud majanduse struktuurist oli taasiseseisvunud Eesti Vabariik a mänguruum majanduspoliitika vallas väga väike b võimalik valida paljude majanduspoliitiliste suundade vahel
c turumajandus filtreerib välja maksujõulised inimesed, kes hakkavad parandama oma elutingimusi 11 Eesti majanduspoliitika senini kõige programmdokument on olnud a Koonderakonna ja Reformierakonna omaaegne koalitsioonikokkulepe b Tööandjate ja Tööstuse Keskliidu teesid majanduspoliitika koostamiseks c Rahvusvahelise Valuutafondi esitatud memorandumid 12 Erinevate Eesti valitsuste majandusprogrammid ja koalitsioonikokkulepped a on olnud täiesti erinevad ja üksteist välistavad b on moodustanud võrdlemisi ühtse ja järjepideva süsteemi c on käsitlenud erinevaid valdkondi ja seetõttu võrreldamatud 13 Tulenevalt konkreetsest situatsioonist ja väljakujunenud majanduse struktuurist oli taasiseseisvunud Eesti Vabariik a mänguruum majanduspoliitika vallas väga väike b võimalik valida paljude majanduspoliitiliste suundade vahel
Enamuskoalitsiooni loomiseks ei piisanud kunagi 2 parteist, vaja vähemalt 3 osapoolt, tegelikult aga veelgi rohkem, sest sotsialistlik tööliste partei enamasti keeldus. Kaasatama pidi mitu väiksemat parteid. Eestis oli ainult 1 valitsus, mis sai hakkama 3 koalitsiooniparneriga (Juhan Kuke valitsus I RK ajal). Mida rohkem koalitsioonipartnereid, seda raskem saavutada üksmeelt. Seetõttu 70 koalitsioonikokkulepped väga üldised. Esialgu oli selleise kokkuleppe alusel võimalik valitseda päris edukalt. Pisiasjad, mis töö käigus esile kerkisid, ajasid enamasti koalitsioonid lahku. Võimalus muuta PS-st nii, et valituse selja taga poleks vaja RK enamust (kuidas tagada dem säilimine?), teine võimalus vähendada erakondade arvu (polnud kasu). Presidendist koalitsiooni kokkuliitsmisel reaalset abi poleks olnud. Konkreetsed katsed PS-st muuta:
annaabi.ee 
