b)parlament, valitsus; c) seadused, määrused. 114. Otsustuskeskkonna ühiskondlikud tegurid on a) väärtused, ideoloogiad, mentaliteet; b) ühiskondlikud organisatsioonid; c) avalik sektor. 115. Otsustuskeskkonna tehnilis-majanduslikud tegurid on a) riiklik innovatsioonisüsteem; b) tootmisvõimsused, tehniliste ja majanduslike teadmiste tase; c) tehniline ja majanduslik haridus. 116. Sotsiaalse valiku mehhanismid on a) parteid, ühendused, liidud; b)parlamendivalimised, koalitsioonikokkuleppe sõlmimine; c) turumehhanism, poliitiline sotsiaalse valiku mehhanism, bürokraatia, assotsiatsioonid. 117. Ühiskonna kõige kõrgemaks ja üldisemaks eesmärgiks on a) üldise heaolu maksimeerimine; b)sisemajanduse koguprodukti rnaksimeerimine; c) ekspordi suurendamine. 118. Ühiskonna põhiväärtusteks peetakse tavaliselt järgmisi a) vabadus, Õiglus, turvalisus, edukus; b)suveräänsus, kõrge elatustase; c) turumajandus, sisemajanduse koguprodukti kire kasv. 119
c)hinduism. 111. See ideoloogia peab vabadust nii inimese kui ka ühiskonna suurimaks hüveks ja eesmärgiks a)liberaalne ideoloogia; b)rahvuslus- ehk natsionalismiideoloogia; c)sotsialistlik ideoloogia. 110.Seisukoht ,,inimese olemus on muutumatu ja inimestevaheline ebavõrdsus paratamatu" on järgmise ideoloogia lähtepunkt a)konservatiivne ideoloogia; b)fašistlik ideoloogia; c)liberaalne ideoloogia. 116. Sotsiaalse valiku mehhanismid on a) parteid, ühendused, liidud; b)parlamendivalimised, koalitsioonikokkuleppe sõlmimine; c) turumehhanism, poliitiline sotsiaalse valiku mehhanism, bürokraatia, assotsiatsioonid. 8. Seaduslik järelevalve (kui kollektiivse sunni instrument) a)orienteerub informaalsetele suhetele, mis on jäigad, kuid võivad muutuda äkiliselt; b)orienteerub informaalsetele suhetele, mis on dünaamilised ja paindlikud; c) orienteerub formaalsetele suhetele, mis on jäigad, kuid võivad muutuda alaliselt. 80.Sotsiaalset kapitali loob
manipulatsiooniga. Meie elu puudutavaid poliitilisi otsuseid ei tee „need, kes käivad valimas“, vaid teevad valimiste tulemusel moodustunud Riigikogus loodud valitsus. Umbes 99% meie igapäevast elu reguleerivaid otsuseid on toimimas sõltumata sellest, milline valitsus järgmiseks neljaks aastaks moodustub, valijate antud hääled ei oma otsest ega suunavat mõju sellele, milline valitsuskoalitsioon Riigikogus moodustub ning millistes küsimustes ja millise koalitsioonikokkuleppe see koalitsioon saavutab (nad lepivad kokku tavaliselt ca 3 nädala jooksul peale valimisi ning kinniste uste taga). Sellest ühest protsendist otsustest, mida valitsuskoalitsioon vastu võtab ja lisab meie elu reguleerivatele reeglitele juurde, tuleb omakorda vähemalt 90% märkamatult (ehk ilma suure meediakärata). Kokkuvõtteks ei tee poliitikas tehtavaid otsuseid otseses tähenduses ükski kaaskodanik, kes „käis valimas“. Politoloogia
annaabi.ee 
