rahandusministeerium jne. Parlamendi erakondlik jaotus: · Koalitsiooni moodustavad need parteid, kes kuuluvad valitsusse. · Opositsiooni kuuluvad need erakonnad, kes ei ole veel valitsuses esindatud ja kes mängivad vastujõu rolli. Opositsiooni kohuseks on kritiseerida valitsuse ettepanekuid ja pakkuda neile alternatiive. Opositsiooni olemasolu on demokraatliku parlamendi kohustuslik tunnus. · Fraktsioone ehk saadikurühmi moodustavad opositsiooni- ja koalitsioonierakondade saadikud. Fraktsiooni aluseks on ideoloogiline ühtekuuluvus. Ühe fraktsiooni liikmed on päris ühest parteist. Fraktsioonides arutatakse läbi, kuidas käituda seaduseelnõude menetlemise ja hääletamisel, milliseid parandusettepanekuid või küsimusi esitada. Parlamendi ülesanded ja töökorraldus Parlamendi teine nimetus seadusandlik võim viitab ilmekalt tema peamisele funktsioonile: algatada, menetleda ja võtta vastu seadusi
et saanud rahvalt esindusmandaadi, viib erakond ellu oma valijate tahet. Ükski erakond ei saa valitsuskoalitsioonis realiseerida ainult oma valimislubadusi. Valitsusel peab olema parlamendi usaldus. Valitsuse elluviidavat poliitikat pead erakondliku demokraatia kaudu toetama parlamendi liikmete enamus. Avaliku võimu efektiivsuse tagab rahva enamuse mandaadile toetuv valitsus. Valitsuse teovõime ja toimekus sõltub koalitsiooni tugevusest. Mida ustavamalt koalitsioonierakondade fraktsioonid oma valitsust toetavad, seda nõrgem on Riigikogu kui institutsioon. Seadusloome protsessis, kus valitsuse käsutuses on praktiliselt kogu eelnõude ettevalmistamise potentsiaal, on parlamendil oht seaduse vastuvõtmisel taanduda templipanija rolli. Kuid tegelikkuses on valitsuse ülesanne seaduste täitmine, mitte seadusloome kaudu selle täitmise mugavaks muutmine. Parlamentaarse demokraatia käekäik sõltub suuresti sellest, kui demokraatliku mõttelaadiga
Valitsuses peaks olema rohkem majanduskompetentsi, koostöövõimet ja haldussuutlikkust, et viia läbi majanduspoliitika ja haldusreform, abistada ettevõtteid konkurentsivõime suurendamisel ja hättasattunud inimesi nende elumurede lahendamisel, sealhulgas ELi pakutud abi ja struktuuripoliitika vahendeid kasutades. President ootab valitsuselt otsustavat tegutsemist 03.02.2009 Postimees President Toomas Hendrik Ilves ütles teisipäeval koalitsioonierakondade esimeestega kohtudes, et ootab kujunenud majanduskriisi olukorras valitsuselt otsustavat tegutsemist. «Ootan valitsuselt läbimõeldud ja otsustavat tegutsemist, mis tagab riigi jätkusuutliku toimimise ka keerulistel aegadel ning väldib riigi maksejõuetust ülemaailmse majanduskriisi võimaliku süvenemise korral,» ütles president Ilves, teatas presidendi kantselei. Ilvese sõnul on ka oluline, et valitsuse sellel nädalal saavutatavad kokkulepped oleksid võimalikult paljudele