Aasta hilissügisest saadik. 1919. Aasta jüripäeval kokku astunud Eesti Asutav Kogu üles riikluse alusmüüri. Selle alusmüüri kõige tähtsamateks kivideks olid julge maareform ja põhiseadus, mis kinnitati 1920. Aasta juunis. Maaseadus likvideeris mõisad ja avas tee 56 000 uue, nn. Asunikutalu moodustamisele. Parlamendist sõltumatut presidenti üldse ei olnudki. Riigi kõrgeimaks esinduskoguks oli 100-liikmeline Riigikogu, milles enamuse saavutanud erakond või erakondade koalisatsioon moodustas valitsuse, mille juhti nimetati riigivanemaks. Tolleaegne peaministes oli ühtlasi riigipea. Mäss algas Tallinnas 1924. Aasta 1. Detsembri varahommikul. Umbes 350 relvastatud vandenõulast ründas väiksemates salkades Toompead, raudteejaama, postkontorit, sõjaväelennuvälja jm. Tähtsamaid objekte. Eesti vanim erakond oli Jaan Tõnissoni Rahvaerakond, mida võib nimetada keskparteiks. Rahvuserakonna kants oli Tartu ja häälekandja ,,Postimees". Rahva erakonnast eraldus
,,Ajalehepoisist miljonäriks" ? USA 12. Nimeta diktatuuri liike. Totalitaarne ja autoritaarne diktatuur. 13. Mis oli Briand'i-Kelloggi pakti sisu? 1928. Loobutakse sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ja konfliktid lahendatakse rahumeelselt. Ei kasuta sõjalisi vahendeid, käitume viisakalt, tahame vaherahu 14. Millised olid majanduskriisi tagajärjed? Tööpuudus, kuritegevus, valitsuse pidev vahetus, majanduskriisi järel tuli diktatuur. 15. Kuidas kujunes Hitleri-vastane koalisatsioon? 1941. aastal tegid Stalin ja Churchill kokkuleppe et hakkavad Hitleri vastu ja USA toetas neid, sõlmiti Atlandi Harta(hakkame teistmoodi mõtlema). 16. Miks puhkes Ruhri kriis(oli saksamaal)? - 1923.a. Saksamaa ei tasunud õigeaegselt reparatsioone. Prantsusmaa ja Belgia hõivasid Ruhri piirkonna. Maavarade tõttu, mis on Saksamaa Kirde osa tootmises, kõik tahtsid endale saada vilja, Belgia tuli sisse ja sai endale alad kus oli palju maavarasid ennekõige sütt. 17
RAHVAS PÖÖRAS VAPSIDELE SELJA 2. VIII 1937 – Artur Sirk kukub aknast alla – režiimile äärmiselt sobival ajal 31. XII 1935 – Päts: „tagasi normaalsete aegade juurde” – (ütles on, et rahvas vaimselt haige ja nüüd vaimselt terve, aga parteisid ei luba) – soovis välja töötada PÕHISEADUSE II 1936 – Rahvuskogu rahvahääletus (75% poolt)- valime rahvuskogu, kes töötab välja põhiseaduse. Valmised tulemas – ikka ei parteile: koalisatsioon surus läbi oma kandidaadid 30. X 1936 – nelja riigivanema märgukiri 7. VIII 1937 – põhiseaduse vastuvõtmine 1. I 1938 – põhiseaduse kehtestumine- muudeti riigivalitsemise mehhanismi. Presidendi institutsioon valitav kuueks aastaks. 6-aastaks valitav president 2-kojaline Riigikogu: 5-aastaks valitav Riigivolikogu + 40-liikmeline Riiginõukogu ei ole valitav valitsuse nimetab ametisse president rahvaalgatuse kaotamine
annaabi.ee 
