Eraldatakse kahte koagulatsiooni staadiumit: - varjatud koagulatsiooni staadium, milles toimub dispersiooniastme vähenemine. Süsteemis ei toimu aga veel silmaga märgatavaid muutusi. - nähtav staadium, milles muutused on juba silmaga nähtavad. Schulze-Hardy reegel: koaguleerivat toimet omab tavaliselt see ioon, milline on laengult vastasmärgiline kolloidosakese potentsiaali määravate ioonide laengule ning see toime on seda suurem, mida kõrgem on koaguleeriva iooni valents. Koaguleeriv toime erineva laenguga ioonidel (I-, II- või III-valentsetel ioonidel): I : II : III = 1 : 10 : 1000 29. Tarded ja geelid. Tiksotroopia. Sünerees. Tarded tekivad kergemini madalamatel temperatuuridel. Geelid: Koagulatsioonigeelid ja Kristallisatsiooni või kondensatsiooni mõjul tekkinud geelid. Koagulatsiooniliste tekkemehhanismidega geelide tekkimis- ja lagunemisprotsessid on pöörduvad. Nende pöörduvat tekke- ja lagunemisprotsessi nimetatakse tiksotroopiaks.
Sellepärast ongi koaguleerivaks iooniks kolloidosakese laengule vastasmärgiline lisatava elektrolüüdi ioon. Koagulatsioon algab siis, kui -potentsiaal langeb allapoole mingit kriitilist potentsiaali väärtust kriitiline. Schulze-Hardy reegel: koaguleerivat toimet omab tavaliselt see ioon, milline on laengult vastasmärgiline kolloidosakese potentsiaali määravate ioonide laengule ning see toime on seda suurem, mida kõrgem on koaguleeriva iooni valents. Koaguleeriv toime erineva laenguga ioonidel (I-, II- või III-valentsetel ioonidel): I : II : III = 1 : 10 : 1000 Koaguleeriv toime sama laenguga ioonidel: Li+ < Na+ < K+ < Rb+ < Cs+ Cl-< Br-< NO3-< I- 27. Tarded ja geelid. Tiksotroopia. Sünerees. Selliseid kolloidsüsteeme, millised süsteemi sisemise struktuuri moodustumise tagajärjel on kaotanud oma voolavuse, nimetatakse tarreteks. Tardumisel dispergeeritud faasi ja dispersioonikeskkonna vahekord ei muutu ning faasid ei eraldu
Peab ületama solvatatsioonienergia. Koagulatsioon on kolloidosakeste agregeerumine suuremateks osadeks. Sellele tavaliselt järgneb väljasadestumine.Koagulatsioonil on kaks staadiumi: 1)Varjatud staadiumis disp. aste väheneb, kuid suurenenud osakesed pole nähtavad. 2) Nähtavas staadiumis on muutused silmaga nähtavad (suured tükid, hägune või sademe tekkimine) Koagulatsiooni kutsub esile see ioon, mille laeng on vastasmärgiline osakese laengule ning suurema laenguga iooni koaguleeriv toime on suurem (Schulze-Hardy reegel).! Koagulatsioonilävi on selline elektrolüüdi kogus, mille juures hakkab märgatav koaguleerimine. Sellega on seotud kriitiline tseeta-potentsiaal, millest allpool hakkab koaguleerumine. 11. Faasidevaheline piirpind, protsessid piirpinnal. Suuri osakesi moodustavad ka kõrgmolekulaarsed ühendid (edaspidi tähistame lühidalt - kmü), millede molekulid - makromolekulid - koosnevad samuti sadadest ja tuhandetest
*Kolloidlahuste puhastamisel kasutatakse ka veel seadeldisi, kus ultrafiltreerimine on kombineeritud elektrolüüsiga. *Sellistes seadeldistes eemalduvad lisandid küllalt kilresti ja efektiivselt. Kolloidsüsteemide püsivus Koagulatsioon osakeste ühinemine suuremateks agregaatideks elektrostaatiliste tõukejõudude vähendamisel Kehtib Shultze-Hardi reegel: koagulatsiooni kutsub esile ioon, mille laeng on vastasmärgiline kolloidosakese laengule ja suurema laenguga iooni koaguleeriv toime on suurem Munavalge hüübimine keetmisel või praadimisel Loodusliku vee puhastamisel lisatakse vette koagulante, seejärel setitatakse või filtreeritakse tekkinud suuremad osakesed *Seega kutsuvad kõik elektrolüüdid alates teatud kontsentratsioonist esile kolloidlahuste koagulatsiooni. Seda kontsentratsiooni nimetatakse koagulatsiooniläveks. *Koagulatsioonilävi on minimaalne elektrolüüdi kontsentratsioon, mis teatud tingimuste (sooli
*Kolloidlahuste puhastamisel kasutatakse ka veel seadeldisi, kus ultrafiltreerimine on kombineeritud elektrolüüsiga. *Sellistes seadeldistes eemalduvad lisandid küllalt kilresti ja efektiivselt. Kolloidsüsteemide püsivus Koagulatsioon osakeste ühinemine suuremateks agregaatideks elektrostaatiliste tõukejõudude vähendamisel Kehtib Shultze-Hardi reegel: koagulatsiooni kutsub esile ioon, mille laeng on vastasmärgiline kolloidosakese laengule ja suurema laenguga iooni koaguleeriv toime on suurem Munavalge hüübimine keetmisel või praadimisel Loodusliku vee puhastamisel lisatakse vette koagulante, seejärel setitatakse või filtreeritakse tekkinud suuremad osakesed *Seega kutsuvad kõik elektrolüüdid alates teatud kontsentratsioonist esile kolloidlahuste koagulatsiooni. Seda kontsentratsiooni nimetatakse koagulatsiooniläveks. *Koagulatsioonilävi on minimaalne elektrolüüdi kontsentratsioon, mis teatud tingimuste (sooli
annaabi.ee 
