Joonis 1. Uugla küla asukoht Ümbruskonna üht vanimat, Uugla mõisat (saksa k Udenküll) on esmamainitud 1323. aastal - tollal asus seal Läänemaa ühe mõjukaima aadliperekonna Farensbachide (Varnsbekede) maavalduste keskus. 18. sajandi algul kuulus mõis von Knorringitele, hiljem oli ta 19. sajandi keskpaigani von Schulmannide valduses ja veelgi hiljem taas von Knorringite käes. Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Ludwig von Knorring. 3 Joonis 2. Uugla mõisa peahoone varemed. Mõisahoone esist piklikku ovaalset väljakut ääristasid peahoonega sümmeetriliselt paiknenud kõrvalhooned. Kaasajal on need hävinud, varemeis või tundmatuseni ümber ehitatud. Park on risustunud, algne suurejooneline ovaalne auring on vaevalt äratuntav, kuna on tugevalt kinnikasvanud. Joonis 3. Vestibüüli sisevaade
Nüüd segatakse läätsede hulka peenendatud maitserohud, talvel võib nende asemel võis pruunistatud sibulat tarvitada, soola, sulatatud või, munarebud, riivleib ja kui segu liiga kuiv, siis läätsekeetmise leent ning lõpuks lisatakse löödud munavalged. Kallatakse võietud vormi ja küpsetatakse ahjus 1 tund. Süüakse kartulite, kaste ja salatiga (6 inimesele). Marta Põld-Riives. Taimetoidud. 3. tr. 1930. Kasutatud kirjandus: Jussi Talvi ,,Gastronoomia ajalugu" 2005 Mirja von Knorring ,, Elu gastronoomia" 2008 http://ap3.ee/Default2.aspx?PaperArticle=1&code=3176/new_eri_artiklid_317613 http://en.wikipedia.org/wiki/Marie-Antoine_Car%C3%AAme http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_k%C3%B6%C3%B6k http://www.nlib.ee/78744 http://www.folklore.ee/rl/folkte/sugri/mordva/toit/jook.htm http://www.folklore.ee/tagused/nr26/kultas.htm
realistiska svenskspråkiga romanförfattaren. Realismen Realismen som litterär epok varade från omkring 1830 till 1860. Den betecknas av en strävan efter att skildra omvärlden så realistiskt som möjligt, det vill säga ur ett mer eller mindre objektivt och vetenskapligt perspektiv. Realismen uppkom som en direkt opposition mot romantiken och dess fantasi och naturmystik. Carl Jonas Love Almqvist, August Blanche, Fredrika Bremer, Sophie von Knorring och Emilie Flygare-Carlén dominerade 1830- och 1840-talens svenska realistiska roman. Liberalismen är en politisk ideologi med individens frihet som grundläggande värde. Exakt betydelse varierar med tidsepok och världsdel. Liberalism förknippas dock allmänt med individuella fri- och rättigheter, mänskliga rättigheter, yttrandefrihet, privat äganderätt, religionsfrihet, jämlikhet, och demokrati. 23
W.A.I.M.H. .Conference on the Mental Health of Infants, Children & Parents. Riga, . 1994. .2. Garbuzov, V. I. (1990). Närvilised lapsed. Moskva, "Meditsina". .3. Gillberg, I. C. (1987). Deficits in Attention, Motor Control and .Perception. Uppsala. .4. Keltikangas Järvinen, L. (1992). Agressiivne laps. Kuidas suunata .lapse isiksuse arengut. Tallinn, "Koolibri". .5. Knorring, A.L. Hüperkineetiline sündroom. Ettekanne konverentsil "Mis .on koolilapsel muret". Viljandis 1997. .6. Mehilane, L., Liivamägi, J. (1988). Lapse psühhopatoloogia. Tartu .Ülikool. .7. Wiener, H. L., Bresnan, M. J., Levitt, L. P. (1982). Pediatric .Neurology for the House Officer. Baltimore / London. .8. Psüühika ja käitumishäirete klassifikatsioon RHK10. Tartu Ülikool, . 1995. 254
annaabi.ee 
