ja ksitd. Antiik-Kreekast on prit mitmed saavatused,mis meid tnapevalgi mjutavad. Niteks terminid demokraatia ja filosoofia,mille thendused vivad tnapeval natuke erineda sellest,mida nad kunagi thendasid. Sparta on tnapeval meile tuntud fakti poolest, et seal visati "vrarenguga" imikud prast sndi kaljudelt surnuks. Seda nhtust on esinenud ka hiljem mnedes riikides,et nrgemad hukatakse. Hindamatu panuse tnapeva on andnud mitmed Vana-Kreeka poeedid. Lakoonia andis panuse maailma knekunsti. Lakoonia elanikke treeniti rkima asjast, vljendama end lakooniliselt.
korraldamisele. Arstid asusid inimkeha paremaks tundma ppimiseks laipu lahkama, astronoomid jlgima taevakehade liikumist. Nii niteks judis Poola vaimulik Mikolaj Kopernik taevakehade vaatluse kigus veendumusele, et Maa keerleb mber Pikese, mitte vastupidi, nagu varem oli arvatud. 7. Keda nimetatakse humanistideks? Millega nad tegelesid? (lk 86 miste, lk 88) Humanistid on renessanssiaja petlased, kes phendasid end peamiselt antiikaja autorite tekstide uurimisele. Tegelesid ka grammatika, knekunsti,ajaloo, luulekunsti ja eetikaga. 8. Mis tegi 15.-16. sajandil vimalikuks suurte maadeavastuste alguse? Miks maadeavastused toimusid? (lk 90) Suured maadeavastused lkkas liikuma 15.sajandi poliitiline ja majanduslik olukord. Vahemerel muutus kauplemine idamaadega keeruliseks: Osmani trklaste pealetung oli vanad kaubasidemed idamaadega lbi liganud. Vahendajate tttu lksid kaubad jrjest kallimaks ning euroopat hakkas vaevama vrismetalli puudus
ehk moraal. 46. Vanakreeka valmimeister oli Aisopis, inetu krakas frgia ori, teda peetakse valmianri loojaks. Tema valmis on kirjutatud proosas, tegelasteks on peamiselt loomad. Hilisemad valmimeistrid on prantslane La Fontaine, venelane Krlov ja eestlane Tamm. 47. Vanakreeka ajalooproosa e histograagia thtsamaid autoreid oli Herodotos, kelle Cicero ristis ajaloo isaks ja kelle peateos on "Historia" ,mis rgib Kreeka-Prsia sdadest. 48. Miks oli vaja Vana-Kreekas knekunsti ehk retoorikat? See oli hiskondlik norm, et inimest oskaksid rkida iget juttu igel ajal. 49. Retoorilise proosa philiigid on: 1) kohtukne 2) poliitiline kne 3) pidulik ilukne 50. Kes on logograaf? Kohtuknede kirjutada 51. Nimeta IV sajandi suurim poliitiline knemees, kes harjutamisega sai lahti knedefektist ja tegutses Ateena juhtiva riigitegelasena - Demosthenes. 52. Filosoofilise proosa meistrid on Sokrates ja Platon 53. Sokrates ei pannud midagi kirja. Tema pilased esitasid pma petaja
annaabi.ee 
