Wirtin den christlichen Glauben ", und nannte ihren Namen. Da befahl der Papst, die Frau kommen zu lassen und fragte sie ebenfalls nach ihrem Glauben. Die Frau sagte, dass sie eine Christin sei und an die Regeln der Kirche festhalte und nur das tue, was die Christliche Kirche gestatte; sie habe keinen anderen Glauben. Eulenspiegel stand dabei und konnte sich das Lachen kaum verkneifen und sprach: ,,Allergnädigster Vater. Knecht, aller Knechte, denselben Glauben habe auch ich; ich bin ein guter Christ. " Der Papst sprach: ,,Warum hast du dann während der Stillmesse dem Altar den Rücken zugekehrt? " Eulenspiegel erwiderte: ,,Allerheiligster Vater. Ich bin ein armer, großer Sündern und war meiner Süden bewusst. Ich hatte daher nicht den Mut, mich dem Altar zuzuwenden, solange ich meine Süden nicht gebeicht hatte. " Da war der Papst zufrieden, verließ Eulenspiegel und ging in einem Palast
Hesse kangelased püüdlevadki selle maailma, harmoonia poole. Siddhartale tähendab eneseleidmine tunnetust, et kõik on omavahel seotud, maailm on ühekorraga simultaanne ja terviklik. Harry Haller ,,Stepihundis" kogeb iseenda paljusust ning näeb, millist teed mööda tuleb käija, et pääseda ,,surematute" hulka. ,,Narzissis ja Goldmundis"saavutatakse terviklikkus kunsti kaudu, mis lepitab vaimu ja liha, kuna annab esimesele vormi ja teisele igaviku. ,,Klaaspärlimängus" jõuab Josef Knecht arusaamisele, et puhta steriilse inellektuaalse teadmise teenimise asemel on tähtsam teenida vaimu elavas maailmas, et ei ole õige eraldada üht teisest, nad mõlemad on osad maailma tervikust. Ükski Hesse eneseotsijaist ei leia oma mina traditsioonilisi radu käies. Nad peavad vabanema väikekodanlikust mugavusest ja turvalisusest , et leppida oma hingega, kui tahes keerukas, ebatraditsiooniline või isegi amoraalne see ka pole. Ainult siis suudavad nad meelerahu leida ja asuda
arstina Paides. Hesse oli patsifist ja huvitatud orientalismist. Tema romaanid on kasvatus- ja arenguromaanid, keskendunud isiksuse kujunemisele. "Stepihunt" on kirjanikust, kes elab korralikku kodanlaseelu, kuid vihkab keskpärast elu. Ta tahab kaugeneda konventsioonidest, usust, perekonnast, rahvusest, elukaugest vaimuelust ja kultuurist. "Klaaspärlimängu" (1943) tegevus toimub utoopilises Kastaalias ideaalsel vaimsusemaal, mis tegutses religioosse ordu põhimõttel. Peategelane Josef Knecht (saksa k `sulane') omandab täiuslikult klaaspärlimängu ülima kunsti selles riigis. Kuid ta hakkab kahtlema, kas Kastaalia pole mitte tegelikkusest võõrdunud, puhas vaimumäng, mis hingelisi vajadusi ei rahulda. Ta otsustas ordust lahkuda, kuid uppus järve. Tema õpilane Tito otsustas Knechi jälgedes püüelda samade ja veel kõrgemate vaimsete sihtide poole. Psühholoogiline realism tegelased olid seotud ajaloolis-ühiskondlike oludega, vaatles inimest, tema hinge ja käitumist
annaabi.ee 
