Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kluppe" - 3 õppematerjali

Metsaökoloogia ja majandamine II Test
18
doc

Metsaökoloogia ja majandamine II Test

a) puu rinnasdiameeter ehk diameeter 1,3 m kõrgusel maapinnast; b) puu kõrgus. Puu diameetri mõõtmine. Kasvava puu läbimõõt mõõdetakse metsaklupiga rinnakõrguselt so. 1,3 m kõrguselt juurekaelast. Saadud suurust nimetatakse rinnasdiameetriks ja tähistatakse d1,3. Kui indeks puudub, siis eeldatakse, et tegemist on rinnasdiameetriga. Metsakluppe on 2 tüüpi: täpsusklupid; ümardatud skaalaga klupid. Tänapäeval kasutatakse järjest rohkem nn. elektroonilisi kluppe, mis registreerivad lugemi automaatselt. Sellise klupi 2 peamist eelist: - tööviljakus on kõrgem, - hilisem andmete sisestamine arvutisse lihtne. Puistu rinnaslõikepindala määramine W. Bitterlichi meetodil. Puistu rinnaslõikepindala – on kõikide puude rinnaslõikepindalade summa 1,3 m kõrguselt juurekaelast 1 hektari kohta. Puu kõrguse mõõtmine Puu kõrgus on juurekaela ja ladvatipu kõrguste vahe. Puude kõrguste mõõtmiseks kasutatakse

Metsandus → Metsandus
40 allalaadimist
Üldmetsakasvatuse I kontrolltöö konspekt
42
docx

Üldmetsakasvatuse I kontrolltöö konspekt

puu tegelikku diameetrit). Ümardatud klupil on skaala ümardatud kas 2 või 4 cm jämedusastmeni, skaalal jaotused 2 või 4 cm kaupa. Ümardatud klupil on 0 punkt skaalal viidud poole diameetriastme võrra liikumatu haara sisse. Puid klupitakse (mõõdetakse) enamasti kahekesi, st. üks inimene mõõdab diameetreid ja teine paneb need kirja. Diameetrite märkimisel kasutatakse nn. “tippimist”. Tänapäeval kasutatakse järjest rohkem nn. elektroonilisi kluppe, mis registreerivad lugemi automaatselt. Sellise klupi 2 peamist eelist: - tööviljakus on kõrgem, kuna puude mõõtmiseks piisab ühest inimesest, - hilisem andmete sisestamine arvutisse on lihtne. Elektroonilise neg külg – liiga kallis b) Puistu rinnaslõikepindala määramine W. Bitterlichi meetodil Puistu rinnaslõikepindala (ka puistu lõikepind, rinnaspind) – on kõikide puude rinnaslõikepindalade summa 1,3 m kõrguselt juurekaelast 1 hektari kohta (m2/ha)

Metsandus → Metsakasvatus
56 allalaadimist
Materjalid metsanduseks
17
doc

Materjalid metsanduseks

esinemine. puistutes võib olla ka sangleppa, sookaske, mändi. Diameetrite märkimisel kasutatakse nn. Alustaimestikus domineerib turbasammal, puudest Potentsiaalselt kõrge tootlikkusega, bon. I-III. "tippimist". Tänapäeval kasutatakse järjest mänd. Parimad on kuusikud, kõige väiksema rohkem nn. elektroonilisi kluppe, mis Esinevad siirdesoo ja raba kasvukohatüüp. tootlikkusega sookaasikud. registreerivad lugemi automaatselt. Sellise Siirdesoo (ss) kasvukohatüüp - tekib madalsoo Alusmetsas paakspuu, toomingas, pihlakas. klupi 2 peamist eelist: tööviljakus on kõrgem, või lodu edasisel soostumisel Alustaimestik sarnane arumetsade kuna puude mõõtmiseks piisab ühest

Metsandus → Eesti metsad
203 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun