Lähenemise probleemid: 1) liiga universalistlik 2) europotsentristlik (muid kultuure peab küll huvitavateks, kuid mitte võrdväärseteks) nt kohustuslikus kirjanduses puudub Jaapani, Aafrika jne kirjanike teosed. 3) loob liiga jäiga eristatuse ,,Kõrge" ja ,,Madala" kultuuri vahel 4) ei vaatle elatud kultuuri tervikuna autentses kontekstis. 2. Mis on kultuur antropoloogide arvates (vrdl. Franz Boasi ja Clyde Kluckhohni definitsioone)? Franz Boas: arvab, et igasugune kultuur on unikaalne. Selle asemel, et lugeda raamatuid teistest kultuuridest, tuleks hoopis kohale uurima minna. Ütleb ka, et kultuur hõlmab kõiki mingi kogukonna ühiskondlike tavade välj.vorme, üksikisikute reaktsioone selle rühma tavadele, mille järgi ta elab ja nende tavade poolt määratletud inimtegevuse vilju. Kultuuriline relativism-> see, mida peame kultuuriks ühes kontekstis, ei pruugi seda olla teises.
Essays in Sociological Theory. Kultuur koosneb neist mustritest, mis on seotud teatud käitumisega ja inimtegevuse tulemitest, mis võivad olla päritud, s.t, edastatud põlvest põlve sõltumatult bioloogilistest geenidest. Neis kultuuridefinitsioonides rõhutatakse eeskätt kultuuri sotsiaalset päritavust, mis on samas erinev bioloogilisest pärinemisest. Ajalooliste kultuuridefinitsioonide suurim puudus on, et nad kipuvad ülerõhutama kultuuri stabiilsust; Kroeberi & Kluckhohni arvates viitab "pärandi" mõiste kultuuri staatilisele käsitlusele. Raymond Williams teoses Resources of Hope (1989: 4) kommenteerib ajaloolise ja tänapäevase vahekorda kultuuris järgmiselt: Igal kultuuril on kaks aspekti tuntud tähendused ja arengusuunad, mida selle liikmed on omandanud ja uued tähendused ja tähelepanekud, mida testitakse. Need protsessid esinevad nii indiviidi kui ka ühiskonna arengus, nii looduses
ja marksistlik struktualism eelkõige Frankfurdi koolkond ja Althusser. Püüan näidata selle edasiarenduse loogikat. Loengu teema kultuurisotsioloogia koosneb kahest sõnast. Sestap osutub vajalikuks nende kahe sõna määratlemine, et leida võimalikud nendevahelised ühisosad. Kultuuri defineerimisega on selles loengus tegeletud kogu aeg, mistõttu ma ei lisa siin ühtegi definitsiooni, vaid järgides Kluckhohni ja Kroeberit üldistan: · Kultuur on elulaad, mis tugineb ühiste tähenduste süsteemile. · kultuuri antakse edasi põlvest põlve. Siin tekib kohe paar küsimust, mis oluliselt haakuvad ka tänase teemaga: · Esiteks: mis on põhjus, mis determineerib või koondab järjepideva ühisuse enda ehk siis kultuuri. · Teiseks, kas see põhjus asub kultuurist väljaspool või liigendub kultuur oma sisemiste seaduste abil
annaabi.ee 
