Helin-Mari Arder, jazz-pianist Jürmo Eespere, saksofonist Siim Aimla jt. Folkmuusika vallas jätkavad varem alustatut ansamblid Eesti Keeled, Jäääär, Dagö(Lauri Saatpalu), Metsatöll, solistid Jaan Tätte, Tõnu Raadik, Jaak Johanson, Maian Kärmas, Anu Taul jpt. Eesti 21. sajandi alternatiivmuusika on tihedalt seotud klubikultuuriga.Kaasaegne klubindus, oli sajandivahetuseks jagunenud kaheks: peavooluks ehk peamiselt kommertsmuusikat mängivateks klubideks ning paljudeks klubilisteks üksiküritusteks ja peosarjadeks. Viimased lähtuvad programmivalikul eri tantsumuusikastiilidest, toimumispaigaks on klubid või improviseeritud ruumid. Tähtsamad klubimuusika stiilid on trance, hiphop, reggae, jungle. Esimene räppar on Cool D, värskust ja isikupära on viimastel aastatel sellesse stiili lisanud Chalice.
Helin-Mari Arder, jazz-pianist Jürmo Eespere, saksofonist Siim Aimla jt. Folkmuusika vallas jätkavad varem alustatut ansamblid Eesti Keeled, Jäääär, Dagö(Lauri Saatpalu), Metsatöll, solistid Jaan Tätte, Tõnu Raadik, Jaak Johanson, Maian Kärmas, Anu Taul jpt. Eesti 21. sajandi alternatiivmuusika on tihedalt seotud klubikultuuriga.Kaasaegne klubindus, oli sajandivahetuseks jagunenud kaheks: peavooluks ehk peamiselt kommertsmuusikat mängivateks klubideks ning paljudeks klubilisteks üksiküritusteks ja peosarjadeks. Viimased lähtuvad programmivalikul eri tantsumuusikastiilidest, toimumispaigaks on klubid või improviseeritud ruumid. Tähtsamad klubimuusika stiilid on trance, hiphop, reggae, jungle. Esimene räppar on Cool D, värskust ja isikupära on viimastel aastatel sellesse stiili lisanud Chalice.
finantskeiretsudeks, on koondunud tavaliselt ühe Jaapani panga või finantsasutuse ümber. Antud finantsasutuse ülesandeks on kindlustada keiretsusse koondunud ettevõtted, pakkudes ettevõtetele pikaajalist stabiilset finantseerimist ning tagades, et ülevõtmiskatsete ja muude probleemide korral ettevõtted üksteist aitaksid. Lisaks on keiretsus olevate ettevõtete juhtidele loodud ühised aja veetmise võimalused, mida tihti nimetatakse Presidendi klubideks, et hõlbustada nende omavahelist koostööd. Vastava stabiilse omavahelise koostöö ning võimaliku riskide maandamise eest aktsepteerivad keiretsus olevad ettevõtted reeglina ka madalamat kapitali tootlikkust. (Tolunay) Juhtivateks horisontaalseteks keiretsudeks on nn Kuus Suurt, mis tähendab Fuyo, Sanwa, Sumito, Mitsu, Dai-Ichi Kangyo ja Mitsubishi pangandusgruppe. Horisontaalsete keiretsud on Jaapanis laialt levinud näiteks kindlustuse, panganduse,
lihtsakoelisematest rahvalikest tükkidest. Lavastajana tegutses seal Priit Põldroos. Provintsis oli teatrielu märksa tagasihoidlikum. Tartu "Vanemuine" põdes pärast Karl Menningi lahkumist tekkinud kriisi ega suutnud tõusta "Estonia" või Draamateatri tasemele. Tegutsevate spordiseltside ja ringide kõrvale tekkis iseseisvusaastail rohkesti uusi, mis peatselt koondusid alaliitudeks ning 1922. a. loodi kõiki erialaliite ühendav Eesti Spordi Keskliit. Tuntuimateks klubideks kujunesid Tallinna "Kalev" ja "Sport" ning Tartu Akadeemiline Spordi Klubi. Alates 1920. a. osalesid Eesti sportlased olümpiamängudel. Rohkesti korraldati mitmesugustel aladel maavõistlusi, peamiselt muidugi lähinaabrite Soome, Läti ja Leeduga, ent ei puudunud ka sellised eksootilised vastased nagu Türgi jalgpallikoondis. Males jõudis maailma tippude hulka Paul Keres. Laskespordis saavutas Eesti meeskond aga esikoha 1937. a. Helsingis ja kordas seda saavutust kaks aastat hiljem Luzernis
instruktoerid ja dekoraatoerid, laenutas rekvisiite ja andis välja näitekirjandust. Arenes ka filmikunst, loodud mõnikümmend mängufilmi jäi kunstiväärtuse poolest tagasihoidlikuks kuid dokumentaalfilmid tõid suuremat edu ja 1920a tegutses „Estonia-Film“ ja 30’datel „Eesti Kultuuri Film“ KEHAKULTUUR JA SPORT Olid tugevad spordiseltsid ja ringid nind neid tekkis juurde. Koondavaks said 1922a loodud Eesti Spordi Keskliit- tuntumateks klubideks kujunesid „Kalev“ ja „Sport“ ning „Tartu Akadeemiline Soprdi Klubi“ Tänu suurele liikmeskonnale korraldati spordipidusid- Eesti Mängud (1934 ja 1939) Alates 1920a osalesti Eesti sportlased olümpiamängudel. Erilist populaarsust pävis Kristjan Palusalu kes täi 1936a kuldmedali nii klassikalises kui vabamaadluses. Olümpiamedaleid toodi Eestisse ka maratonis, kümnevõitluses ja pronksis.
annaabi.ee 
