kohal osoonikihis auk. Pärast seda on täheldatud osooniauku igal kevadel, kusjuures ta muutub aasta-aastalt suuremaks. 1988. aastaks kattis osooniauk kogu Antarktika ning mõjutab Austraaliat ja Uus-Meremaad. Arvatakse, et miski ründas ja hävitas osooni. Süüdi näisid olevat klorogluoroalkaani gaasid, sest osooniaugud ilmusid pärast nende laialdast kasutuselevõtmist.1987. aastal 14 riigi vahel sõlmitud lepingus otsustati piirata CIFC (klorofluoroalkaanid) gaaside tootmist ja kasutamist. Lepingu jõustumise ajaks jaanuaris 1989. a. kahjustas CIFC osoonikihti ka Arktika kohal ja põhjustas selle kihi õhemaks muutmist teisteski kohtades.Kui osoonikiht on märkamisväärselt kahanenud, võib see lisaks kasvuhooneefektile põhjustada maakera kliima soojenemist. Kahjuks püsivad CIFC ühendid kuni 140 aastat. Seega jääb osoonikihi probleem meiega paljudeks aastateks.
interm etallilised karbiidid : klatraadid e. Sulgüh e n did : suure kõvadu s e g a , rasksulavad, haprad me e n utavad metalle (läige, hea elektrijuhtivus) . Halog e e n ü h e n did väga suur arv (se st kõik süsiv e sinikud võivad mo o du stad a halog e niid e ) . Praktikas levinuma d : CCl 4 tetrakloro m eta a n (van. tetrakloors ü sinik) lahusti jm. ; CHCl 3 triklorom eta a n (kloroform ) narkoo s; lahusti : Klorofluoroalkaanid (freoonid) kasutataks e (üha vähe m ) ;jahutus s e a d m e t e s ja aero s o ol b alloonid e s . Indium: Avastasid spektraalanalüüsiga, saksa keemikud F.Reich ja H.T.Richter 1863, sinise joone järgi spektris. Lihtainena on In hõbevalge, väga "särav" raske metall, erakordselt pehme ja plastne; Õhus püsiv. In2O3 saadakse nitraadi või hüdroksiidi kuumutamisel;Kasut.:läbipaistvad elektrit juhtivad kiled klaasil, vilgul, lavsaanil jt
(Fluorchlorkohlen Wasserstuffe) avastati 1930 aasta paiku. Thomas Midgley lõi siis General Motors'i laboratooriumis paljulubava gaasi, mida ta kohe avalikkusele demonstreeris. Ta hingas seda sisse ja suunas seda küünlaleegi kohale. Täiesti ohutu ja kahjutu . " (Veismann 1992, lk. 5). üldnimetust freoonid hakks kõigi klorofluorosüsinike kohta kasutama firma "Du Pont". "Freoonid on vees lahustumatud mittemürgised ja mittepõlevad kergesti veelduvad gaasilised või veelduvad klorofluoroalkaanid. " (ENE nr 3 ,1988, lk. 67). Tavaelus ei reageeri nad ühegi ettejuhtuva ainega , vaid käituvad inertsetena. H.Kariku(1993) andmeil tekitasid nad revolutsiooni külmikute tootmisel ja uue tooteliigi - aerosoolpreparaatide välja töötamisel. "Argielus kasutatakse freoone desodorantide , parfüümide ,värvide ,lakkide, ravimite aerosooltooteis ning tulekustutites." (Karik 1993, lk. 47) Argielus kasutatakse freoone veel külmutusagendina külmutusseadmeis ja konditsioneerides
Siia kuuluvad W, Ti, Zr, V, Mo jt. raskmetallide karbiidid Neist levinuimad volframi karbiidid W2C ja WC (tungsten carbide) – teemandi kõvadusega kasutatakse lihvimismaterjalina (ka kraabitsad, lõikekettad jm.) Halogeenühendid – väga suur arv (sest kõik süsivesinikud võivad moodustada halogeniide) Praktikas levinumad CCl4 tetraklorometaan (van. tetrakloorsüsinik) – lahusti jm. CHCl3 triklorometaan (kloroform) – narkoos; lahusti Klorofluoroalkaanid (freoonid) – kasutatakse (üha vähem) jahutusseadmetes ja aerosoolballoonides näit. CCl3F – triklorofluorometaan CCl2F2 – diklorodifluorometaan Kahjulikud Maa osoonikihile (kuna kasutatakse suures koguses) Tsüaniidid, tsüaniidid, tiotsüanaadid happed ja nende soolad Vesiniktsüaniidhape HCN (sinihape) – soolad: tsüaniidid värvitu, mõrumandlilõhnaga, väga mürgine põlev vedelik,
annaabi.ee 
