· treemor (lihasvärin), · kooma ning lõpuks surm. Elavhõbedat leidub kalades! 11 Elavhõbeda sattumine keskkonda · Tööstuse heitveed · Õhu reostus · Tõrjeained · Fossiilsed kütused · Kaevandustegevus · Veekogudesse satub maapinnast (metsade drenaaz) · Inimtegevus (prügi termomeetrid jne...) · Looduses on tavaliselt hüdroksiidina või kloriidina · Mikroobide abil võib muutuda mürgiseks dimetüülelavhõbedaks. 12 Elavhõbeda kokkukorjamine Elavhõbe on mürgine aine, toime avaldub aine aurude sissehingamisel. Kraadiklaasi purunemisel pole paanikaks põhjust, sest elavhõbeda kogus on selles liiga väike, et tõsiseid tagajärgi tekitada. Sellegipoolest tuleb laialivalgunud elavhõbe võimalikult kiiresti
Seega võib kaaluim muutuda produktiivsust pidurdavaks toitaineks. 13) Mikroelementide roll pinnases ja taimekasvul. Mikrotoitained B, Cl, Cu, Fe, Mn, Mo (lämmastiku sidumiseks) ja Zn on taimedele hädavajalikud. Taimed vajavad neid elemente väikestes kogustes, suured kogused võivad olla taimede jaoks toksilised. Need elemendid on ensüümide komponendid. Mn, Fe, Cl ja Zn osalevad fotosünteesis. Raud ning mangaan esinevad mitmetes pinnasemineraalides. Naatrium ning kloor (kloriidina) sisalduvad pinnases ning satuvad sinna merevee pihustamisel tekkinud atmosfääriosakeste ülekandega. Paljud mikroelemendid esinevad esmastes (mitte murenenud) pinnases olevates mineraalides. Mõned taimed akumuleerivad mikroelemente suurtes kogustes (kui sisaldus ületab 1 mg/kg kohta (kuivkaal)) on tegemist hüperakumulatsiooniga. Näiteks Aeolanthus biformifolius DeWild, mis kasvab Sairi vaserikastel pinnastel, sisaldab kuni 1,3% vaske kuiva aine kohta. 14) Pinnase saastumine.
Peam. tööstusl. allikad: sulfiidsed mineraalid galeniit PbS, sfaleriit (Zn,Fe)S (kuni 0,1% Tl) püriit FeS2 (kuni 0,5% Tl) jmt. Mineraale kasutatakse muuks otstarbeks (Tl on kõrvalprodukt) Sageli kontsentreeritakse Tl mitmesugustest põletusproduktidest, suitsugaasist, tehnoloogilistest põlemis- (särdamis-) tolmudest. Kontsentreerimiseks kasutatakse sageli kloorimist või sulfaatimist koos järgneva ekstraktsiooniga, lõpuks sadestatakse lahustest (I) kloriidina, kromaadina, oksiidina jmt. ühenditena. Metalliline Tl saadakse väljatõrjumisel lahustest Zn-ga või sulfaatsete lahuste elektrolüüsil. Puhastamiseks mitmesugused elektrolüütilised meetodid, tsoonsulatus jm. 3.6.1.2. Füüsikal. ja keemil. omadused Sinaka läikega hallikasvalge metall, väga pehme (noaga lõigatav) Ühendites oksüd.-aste peam. I ja III Õhus kattub oksiidikihiga (Tl2O + Tl2O3), tuhmub (säilitatakse taval. õlis) Mõnikord säilitatakse dest
annaabi.ee 
