tipus lehvib Eesti lipp. lühikese jala värav Lühikese jala värav asub Tallinna keskaegse kindlusmüüri ed elalõigus ning viib Toompealt Lühikese jala tänavale. Värava kohal seisab väravatorn, selle kõrvale jääb Tallitorn Pika jala värav Nunna torn Nunnatorn, nagu ka Nunnadetagune torn said oma nimetused tornist põhjasuunal asetsenud Tsistertslaste ordu Püha Miikaeli nunnakloostri järgi, kloostriruumides tegutseb tänapäeval Gustav Adolfi gümnaasium, endise kloostri kiriku kohale on aga ehitatud hiljem Tallinna Issandamuutmise kirik. Tallinna linnamüür, Suur-Kloostri värav ning Saunatorn Saunatorn on Tallinna linnamüüri kaitsetorn, mis asetseb
kõrvale ehitati maa-alune majandusruumide osa. Täiesti uues konstruktsioonis ehitati üks sein klaasseinana. Restaureeriti Neitsitorni ja Tallitorni vaheline linnamüürilõik ja rajati uus puidust kaitsekäik. Restaureeritud, efektse sisekujundusega Neitsitornis avati kohvik, mis saavutas suure populaarsuse. 5)Nunnatorn Nunnatorn sai oma nime tornist põhjasuunal asetsenud Tsistertslaste ordu Püha Miikaeli nunnakloostri järgi. Tänapäeval tegutseb kloostriruumides Gustav Adolfi gümnaasium. See ehitati aastatel 1311-1320 algselt sadultornina.1422. aastal teostati senise sadultorni põhjalik ümberehitus ning selle tulemusel kujundati kaitsetorn hobuserauakujulise põhiplaaniga torniks, mille läbimõõt oli 9,65 meetrit ja kõrgus 24,5 meetrit. 19.sajandi lõpul tehti Riiast pärit arhitekt Wilhelm Neumanni kavandi kohaselt läbimurre Nunnatorni ja Saunatorni vahelisesse linnamüüri Kloostri tänaval ning
merepoolsel küljel, tänapäeva Suur-Kloostri ja Väike-Kloostri-tänavate ristil, aadressil Väike-Kloostri tänav 1. Tallinna linnamüüri tornidest jäi Toompea poolsesse külge tänaseks hävinenud Saunatagune torn[1], Nunnatornist põhja poole jääb aga säilinud Saunatorn. Nunnatorn, nagu ka Nunnadetagune torn said oma nimetused tornist põhjasuunal asetsenud Tsistertslaste ordu Püha Miikaeli nunnakloostri järgi, kloostriruumides tegutseb tänapäeval Gustav Adolfi gümnaasium, endise kloostri kiriku kohale on aga ehitatud hiljem Tallinna Issandamuutmise kirik. Ehituslugu Nunnatorn (I Nunnatorn) ehitati aastatel 1311-1320 algselt sadultornina. 1422. aastal teostati senise sadultorni põhjalik ümberehitus ning selle tulemusel kujundati kaitsetorn (II Nunnatorn) hobuserauakujulise põhiplaaniga torniks, mille läbimõõt oli 9,65 m ja kõrgus 24,5 m.
mungad saaksid hiljem sinna elama asuda. Kloostriruumide paigutuses valitses kindel reeglipärasus. Kõik kloostrid ehitati sama põhiplaani järgi, kuigi mõõtmed varieerusid. Kloostris oli keskel madal kloostrikirik, mis oli kõige tähtsam ehitis ja rajati tavaliselt esimesena /Tamm, lk 21/. Teised hooned paiknesid nelinurkse sisehoovi ümber, moodustades sellega klausuuri. Vt Padise kloostri plaan järgmisel lehel. Kloostriruumides kasutati palju uusi tehnilisi lahendusi: nt kütet, veevärki ja kanalisatsiooni. Eesti oli mungaordude jaoks kauge paganlik ääremaa, tsistertslased jõudsid siia siis, kui nende ordu hiilgeajad (1130 kuni 1200ndate algus) hakkasid mööda saama. Samuti olid Eestis looduslikud olud palju raskemad kui Lääne-Euroopas ja seetõttu lubati kõikidele kloostriordudele nii mõnelgi korral 3 ehitusnõuete rikkumist
annaabi.ee 
