Euroopa vahel. Tema teosest ,,De musica" kasvas välja keskaegne õpetus muusikast. Ta võrdles muusikat ,,kehtu arvuga". Rooma oli algusest peale läänekiriku sümboolne keskus. Rooma reaalne tähtsus Lääne-Eurooopas kasvas eriti alates paavst Gregorius I ehk Gregorius Suurest, kes juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgia. Ta ühtlustas ja uuendas liturglised tekstid, mis said lääne kirikulaulu aluseks. Siinsele kloostrikorraldusele pani 6.saj. algul aluse püha Benedictus Nursiast. Ta koostas kloostrireeglid, mis said eeskujuks kõigile hilisematele lääne kiriku ordudele ning benediktlaste ordu, mis oli tähtsamaks instutsiooniks Lääne-Euroopa kultuuripildis. Suuremaist kloostreist said omalaadsed laulukoolid. Tähtsamad sellised keskused olid Tours, St Gallen ja Metz. Missa igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem ja seotud paljude rituaalidega. Missa on katoliku kiriku liturgia
lõpliku kuju kirikuisa BasileiosSuur VäikeAasias. Erinevalt Pachomiosest nõudis ta eluaegset kloostritõotust, mis anti katseaja lõppedes. Jumalateenistuse, palvetamise ja meditatsiooni kõrval tegeldi tema kloostrites õppe ja uurimistööga. Basileios rõhutas hingehoiu ja heategevuse tähtsust nii kloostris kui ka väljaspool seda. Benediktiinlaste reegel tähendas lääne kristleskonnale sama, mis Basileios Suure reegel idakirikule. Sellest sai alus hilisemale lääne kloostrikorraldusele. Benediktiinide reegli kohaselt on kloostri uksed avatud kõigile soovijatele nitte ainule väljavalitutele. Seetõttu ei nõuta nii ranget askeesi nagu idas vaid rõhutatakse munkade hoolitsemist üksteise eest, samuti mõistetakse inimlikke nõrkusi. Benediktiinlase juhtlause oli: ,,Palveta ja tee tööd" ( ,,Ora et labora"). Seitsme palvetunni sari algas varahommikul ja kestis kolme tunniste vaheaegadega õhtuni. Öösel tõusti eriliseks palvuseks vigiiliaks
..oli Euroopas suhteliselt vaene ja poliitiliselt killustatud, kuid sel perioodil kujunesid keskaja hilisematelegi perioodidele iseloomulikud jooned, nagu talupoegade sõltuvus rüütlisuses maavaldajates (feodaalsõltuvus) ja katoliku kiriku ühendav roll Lääne-Euroopas 486. a frangid vallutasid Chlodovechi juhtimisel suure osa Galliast ning panid aluse Frangi riigile. 529. a püha Benedictus rajas Itaalias Monte Cassino kloostri, millest sai eeskuju keskaegsele Lääne-Euroopa kloostrikorraldusele. 590 604. a paavstitoolil istunud Gregorius Suur tugevdas oluliselt Rooma paavtide autoriteeti Lääne-Euroopas. 732. a Frangi majordoomus Karl Martell (714 - 741) võitis Gallias Poitiers´ lahingus araablasi ning pani piiri nende vallutustele Lääne-Euroopas. 756. a Frangi kuningas Pippin andis Kesk-Itaalia paavstile valitseda, pannes aluse kirikuriigile. 793. a normannid (viikingid) rüüstasid Lindisfarne´i kloostrit Inglismaal, sellega algasid
annaabi.ee 
