Piiskop: pühitses ametisse preestrid, kõrgem vaimulik Preester: koguduse hingekarjane, ülesanne jagada sakramente ja korraldada kirikuteenistusi Sakramendid(7): 1) ristimine 2) leer 3) armulaud 4) abielu 5) preestrikspühitsemine 6) pihtimine 7) matus Visitatsioonid: külaskäigud kohalikesse kirikutesse/kloostritesse, kontrollimaks piiskopkonna vaimulike tegevust 3. Kloostrikorraldus. Benedictus Nursiast, tegevus ja tähtsus: asutas oma kloostri, lõi uued kloostrireeglid, ühtlustas kloostrielu, valdav osa Lääne-Euroopa kloostreid elavad tema reeglite järgi. Benedictuse reeglite põhimõtted: peamiseks on alandilikkus ja distsipliin, lihasuretamisega uhkeldamine ei olnud lubatud, isekusest ja kõigest isiklikust lahtiütlemine, alluda kloostriülemale e abtile, kloostri vahetamine keelatud, töö tegemine kogukonna ülalpidamiseks, enese harimine
Ka pühakirja tekstid olid pärit vanast testamendist Juutide pühakirjaks on Vana Testament Kristlaste pühakirjaks on Piibel- mis koosneb: Vanast testamendist- Jumala leping Iisraeli rahvaga Uuest Testamendist- Jumala leping kõikide rahvastega kes usuvad Jeesusesse Kristusse. Esimesed kristlikud kogudused Kristlus levis esimestel sajanditel peamiselt Süürias, Väike-Aasias, Egiptuses ja Põhja-Aafrikas. Kloostrikorraldus sündis Süürias Ühise keelena kasutati kreeka keelt Palju oli rahvakeelset laulmist Rooma impeeriumis oli kristlus tagakiuastud Lähtusid muusikalises mõttes vanakreeka kultuuripärandist Kuid pillimäng keelati varakristlikus muusikas sootuks Idakristluses kehtib see keeld tänapäevani. Räägitakse psalmide ja hümnide laulmisest e. psalmoodiast ja hümnoodiast Hiljem lisandus vaimulik laul vabas rahvalikus maneeris
· Piiskopkonna keskust tähistas piiskopikirik ehk katedraal · Piiskop pühitses ametisse preestrid · Preestrite ülesanne oli jagada sakramente ha korraldada kirikuteenistusi · Kirikus oli veel vaimulikke, kes olid jumalateenistusel abiks · Piiskop kontrollis oma kogukonna vaimulike tegevust tehes visitatsioone ehk külaskäike Keskaegse kloostrikorralduse kujunemine- · Mungad ja nunnad elasid üksi eremiitidena ja moodustasid kogukondi- kloostreid · Kloostrikorraldus oli väga erinev · Püha Benedictuse kloostrireeglid- - 529. Aastal Monte Cassino klooster Apenniini mägedes - Tähtsal kohal alandlikkus ja distsipliin - Isekusest tuli lahti öelda - Kloostrit ei tohtinud vahetada - Töötati majapidamises, hariti end raamatuid lugedes - Paavst Gregorius Suur toetas selle kloostri reegleid - Suurem osa Lääne-Euroopa kloostritest olid Benedictuse reeglite järgi
Öist palvust ehk vigiili praegu ei ole. Praegu on uneaja pikkus 8 tundi, siis oli 6 tundi Keskajal kloostri elanikel nn. vaba momenti ei olnud, kuid nüüd on päeval nunnadel ka vabaaeg, kus nad siis teevad seda mida hing ihaldab. Ka praegu on kloostris aeg jagatud eelkõige palvuse ja töö vahel, kuid praegu on palvusi veidi vähem.Nii nagu keskajal tehakse ka praegu aiatöid, ning toimuvad ka seminarid ,,Kloostriaed." Kuid üldjoontes võib öelda, et praegune kloostrikorraldus on veidi leebem, kuid väga suuri muudatusi päevaplaanis toimunud ei ole. 4.2. Ametid kloostris ning kloostri tegutsemise eesmärk ja tegevused keskajal ja tänapäeval Pirita kloostris peale abtsissi muid ameteid ei ole, on vaid ülesanded, mis on ära jagatud nunnade vahel. Kuid keskajal oli palju ameteid. Kuid samas on ameteid, mis on iga kloostri juures vajalikud ja ka Pirital, nagu näiteks sacristanus. (VT. LK. ), Pirital on ta sagrestana.
annaabi.ee 
