14. 16. sajandil loobuti savinõudest ning importjooginõude osakaal tõusis. [ 4, lk 137, 138, 141; 5, lk 80] 1998. aasta suvel jätkusid ehitusarheoloogilised uuringud kloostrikompleksi lääneküljes ning siseruumides. Kloostrihoone lõunatiiva lääneseina keskosas paiknenud esimesest kaevandist leiti vitsaia jäänused, mis dateeriti aastatesse 1012- 1225, mille järgi saab sellele ladestunud ehitusjäätmete kihi seostada kloostrihoonete tekkimisega 13. sajandi keskpaigas. Kolmandast kaevandist, uue refektooriumi alusesest keldrist avastati täitepinnase eemaldamise järel reoveekollektor ning hüpokaustahi. Ahju eesruumidest leiti 14. sajandi alguse keraamikat. Põhjatiiva siseruumides asunud neljanda kaevandi töödega taheti välja selgitada ruumide algne põrandatase, sellest madalamaid kihte uuriti surfidega. Välja kaevati kahe tulekoldega, refektooriumi kütmiseks kasutatud kerise ning tellistest
oma kirikupühi endiselt Juliuse kalendri järgi pidada. Pühade pidamine vana kalendri järgi keelustati. Seda pidasid protestandid oma usuvabaduse räigeks rikkumiseks ja algas Keskaeg kalendritüli, mis oli ägedaim Riias. # Eestis tähistatakse palju kirikupühasid, sest palju inimesi on kiriklikud. Me tähistame koos perega Jõulud ja Munadepüha. # Hakati ehitama 1417. aastal, ehitustöid juhtis Hinrich Swalbart, kes on kloostrihoonete üldplaani ja kiriku arhitekt. Krundi kinkis kloostrile Liivi ordu. Esimesed neli nunna saabusid Piritale juba 1412. aastal, kloostri kirik valmis ja pühitseti 1436. aastal. 29) 2001 aastal riismete lähedal ehitati uue kloosti hoone, mis on kodu Birgitiinidele nunnadele. Praegu seal elavad 8 õed. Klostriülem on Ema Ricarda. l.44
elu, kuid palvusi ja vaimset tegevust oli palju vähem. Just ilmikvennad juhtisid kloostri majanduslikku külge ja nad olid osavad meistrid kõikidel tööaladel, eriti ehitajad ja kiviraidurid. Füüsiline töö oli aga nõutav ka munkadele, mistõttu tsistertslasi kutsuti ka põllumunkadeks. Kloostrites elas nii vaimulikke kui ka ilmikvendi, kuid neile olid eraldi ruumid ning munkade jumalateenistused ja ilmikvendade palvused toimusid eraldi. Reeglina olid ilmikvendade ruumid kloostrihoonete kompleksi (klausuuri) läänetiivas. /Tamm, lk 39/ Tsistertslastel olid ka nunnakloostrid. Tsistertslaste vaimulikud vennad Tsistertslaste sisekord nõudis kloostrikeskuste rajamist kaugetesse mahajäetud paikadesse, eemale linnadest ja suurtest teedest. Kuna nad liha ei söönud, siis pidid nad elama vee (jõgede, allikate) läheduses, et tegeleda kalakasvatusega. Nende ehitised pidid olema tagasihoidlikud, ilma kaunistusteta, kuid kvaliteetsed. Ka asukoht valiti